ASUKOHT

VÄÄRTUS - looduspaik - loodusnähtus või looduslik ilu; maa ajaloo põhietapid; olulised ökoloogilised ja bioloogilised protsessid; bioloogilise mitmekesisuse oluline looduslik asumispaik

LÜHIISELOOMUSTUS - See on maailma üks mõjukamaid vulkaanipiirkondi, kus asub rohkesti mitmesugust tüüpi tegevvulkaane ja palju nendega kaasnevaid pinnavorme. Maailmapärandi kuude paikkonda kuulub suur osa Kamtšatka poolsaare iseloomulikest vulkaanilistest pinnavormidest.Tegevvulkaanide ja jääliustike koostoime tekitab kauni dünaamilise maastiku ning seil aladel eksiteerib suur liigirikkus. Nii palju eri liiki lõhelisi ei teata kuskil maailmas, samuti on seal erakordselt rohkesti kotikuid, pruunkarusid ja hiid-merikotkaid. Maailmapärandi alasse kuuluvad Kamtšatka poolsaare kõige ürgsemad paigad ning rohkesti Vaikse ookeani vulkaanivööndile iseloomulikke tulemägede piirkondi, mis on tekkinud Vaikse ookeani kontinentaallaama subduktsioonil Euraasia laama all kiirusega 10 cm aastas. Kamtšatkal on üle 300 vulkaani, millest 29 tegutseb pidevalt, neid on kaldeera-, kiht-, somma- ja segatüüpi. [Sommavulkaani kaldeerat täidab osaliselt uus vulkaanikoonus.] Maailmapärandi ala kõrgeim on Kronotskaja sopka (3528 m). Peale selle leidub seal ohtrasti termaal -ja mineraalallikaid, geisreid ning muid aktiivse vulkaanilise tegevuse ilminguid. Merega ümbritsetud poolsaarel on niiske ja suhteliselt leebe kliima, tänu millele katab maad lopsakas taimestik. Mägiorgudes kasvavad kased, lehised ja kuused; on ulatuslikke kivikasemetsi; alluviaalpinnasel sirgub kaldaäärne papli-, haava-, lepa -ja pajumets; leidub soid ja kuni 50 km laiusi ranniku märgalasid, kõrgemal laiuvad subalpiinne võsa ja mägitundra. Selles regioonis kasvab eriti mitmekesine palearktiline floora (kaasa arvatud mitmeid sellis riigis ohustatud liike ja vähemalt 16 endeemilist liiki).

Lindudest olgu märgitud hiid-merikotkas (seal elab 50% selle linnu üleilmsest populatsioonist), merikotkas, kaljukotkas, jahipistrik ja rabapistrik. Leidub rohkesti merelindude kolooniaid ja viletiiru pesituspaiku. Peaaegu kõikides jõgedes koevad lõhelised, kes on röövlindude ja imetajate toiduahelas olulised liigid. Mõnes Kamtšatka jões eksisteerivad koos kõik 11 lõhilaseliiki.

Loe lisaks ja vaata pilte!

Vaata videot!