Käesolevas õppematerjalis on juttu ainult põhilistest loogikalülitustest. Kõik ülejäänud loogilised skeemid on nende tuletused, edasiarendused ja kombinatsioonid. Niisiis kokkuvõtlikult öeldes on tegemist esimeste sammudega elektroonilises loogikas, või miks ka mitte, loogilises elektroonikas.

Järgnevas on toodud viis põhilist loogikalüli ning samuti nende olekutabaelid,mis iseloomustavad nende loogiliste lülide käitumist erinevate sisend informatsioonide korral.

1.Loogikalüli " AND " ( JA ).

Pilt 1. Loogiline lüli AND koos olekutabeliga. Autori joonis.

 

Pildil1 on kujutatud loogikaelemendi "AND" skeemitähis vasakul ja selle loogikaelemendi käitumist iseloomustav olekutabel. Loogika seisukohalt on tegemist konjunktsiooniga ehk loogilise korrutamisega. Tähtedega X ja Y on kujutatud loogilisi sisendeid. Nendele sisendite olekule moodustatakse aga vastav olek selle loogikaelemendi väljundis F.

F = XY ; F = X * Y ; F = X & Y

Nagu ka olekutabelist on näha, siis on selle loogilise tehte tulemus loogiline "1", kui kõigi argumentide (sisendid) väärtused on loogilised "1", vastasel juhul on väärtus loogiline "0".

 

2. Loogikalüli " OR " ( VÕI ).

Pilt 2. Loogiline lüli OR koos olekutabeliga. Autori joonis.

Pildil 2 on kujutatud loogikaelemendi " OR " skeemitähis vasakul ja selle loogikaelemendi käitumist iseloomustav olekutabel. Loogika seisukohalt on tegemist disjunktsiooniga ehk loogilise liitmisega. Tähtedega X ja Y on kujutatud loogilisi sisendeid. Nendele sisendite olekule moodustatakse aga vastav olek selle loogikaelemendi väljundis F.

F = X + Y ; F = X v Y

Nagu ka olekutabelist näha, on sellise tehte tulemuseks loogiline "0" ainult siis, kui kõik sisendmuutujad omavad väärtust loogiline "0". Kui kas või üks sisendmuutujatest on loogiline "1" on tehete tulemus loogiline "1".

 

3. Loogikalüli " NOT " ( EI ).

Pilt 3. Loogiline lüli NOT koos olekutabeliga. Autori joonis.

Pildil 3 on kujutatud loogikaelemendi " NOT " skeemitähis vasakul ja selle loogikaelemendi käitumist iseloomustav olekutabel. Loogika seisukohalt on tegemist eituse,i nversiooni või ka negatsiooniga. Tähega X on kujutatud loogiline sisend. Selle sisendi olekule moodustatakse aga vastav olek selle loogikaelemendi väljundis F.

F = X‾

Nagu ka olekutabelist näha, on sellise tehte tulemuseks alati sisendile antava loogilise väärtuse vastandväärtus. Kui sisendis on loogiline "1", siis on väljundis loogiline "0" ja vastupidi.

 

4. Loogikalüli " NAND " ( JA-EI ).

Pilt 4. Loogiline lüli NAND koos olekutabeliga. Autori joonis.

 

Pildil 4 on kujutatud loogikaelemendi " NAND " skeemitähis vasakul ja selle loogikaelemendi käitumist iseloomustav olekutabel. Nagu ka jooniselt näha erineb selline skeemielement AND lülist oma ehituselt selle poolest, et tema väljund F on inverteeritud.Loogikalüli töös aga kajastub see järgnevalt: Tehte tulemus on loogiline "1" ainult siis, kui vähemalt ühe sisendmuutuja väärtus on loogiline "0". Kui kõigi sisendmuutujate väärtus on loogiline "1", siis tulemus on loogiline "0".

 

5. Loogikalüli " NOR " ( VÕI-EI).

Pilt 5. Loogiline lüli NOR vasakul koos olekutabeliga. Autori joonis.

Selle loogilise lüli käitumise kohta võib öelda, et tehte tulemus on loogiline "1" ainult siis, kui kõigi sisendmuutujate väärtuseks on loogiline "0". Kui vähemalt ühe sisendmuutuja väärtus on loogiline "1", siis tulemuseks on loogiline "0".

 

6. Loogikalüli XOR ( Välistav VÕI ).

 

Pilt 6. Loogiline lüli XOR vasakul koos olekutabeliga. Autori joonis.

Pildil 6 on kujutatud loogikalüli XOR koos olekutabeliga.Sellise loogikaelemendi poolt sooritatavat tehet nimetatakse ka liitmiseks mooduliga 2.

F = X Φ Y

Nagu ka olekutabelist näha on sellise tehte tulemus loogiline "1" vaid sellisel juhul, kui ainult üks sisendmuutujatest omab väärtust loogiline "1". Kui mõlemad sisendmuutujad omabad väärtust loogiline "0" või loogiline "1", siis on tehete tulemus loogiline "0".

 

7. Loogikalüli " XNOR " (Välistav VÕI-EI).

Pilt 7.Loogiline lüli XNOR vasakul koos olekutabeliga. Autori joonis.

Nagu ka olekutabelist näha , on sellise tehte tulemus loogiline "1" ainult siis,kui sisendmuutujad omavad ühesugust väärtust,vastasel juhul on tehte tulemuseks loogiline "0".