Niidigraafika ehk pabertikand, nöörikunst ehk string art on väga vana ja lihtne käsitöötehnika. Seda on nimetatud tänapäeval ka moderniajastu rahvakunstiks.

Pabertikand on väga kergesti õpitav ja selle tehnika abil on võimalik luua väga lihtsaid ja kauneid töid: õnnitluskaarte, seinapilte, järjehoidjaid, nimekaarte, pildiraame jne.

Tehnika iseenesest ulatub juba 18 sajandisse, mil aukudega täidetud paberile tikiti värviliste lõngadega kauneid mustreid. Aukude torkimist tuli teha paberi mõlemale poolele ja selleks kasutati erineva jämedusega nõelu.

Selle käsitöökunsti algjuured on tegelikult pärit matemaatikast ja selle tehnika võttis kasutusele 19. sajandil Mary Everest Boole (1832-1916). Ajal, mil kõrgemat matemaatikat peeti naistele kättesaamatuks, koolitas ta end ise ja sai tuntuks eelkõige uuenduslike õppemeetoditega. Ta kasutas niidikunsti lastele geomeetria tutvustamiseks, illustreerimaks sirgjoonte abil kõverjoonte moodustamist. Seda tehnikat täiustas hiljem prantsuse matemaatik- füüsik Paul de Casteljau.

1970. aastatel kasutas prantsuse insener Pierre Etienne Bezier sellist kõverate moodustamist ka Renault` autokerede konstrueerimisel. Temalt nime saanud Bezier`i kõverat kasutatakse tänpäevases arvutigraafikas.

See käsitöötehnika pakub lõputuid värvi ja mustrikombinatsioone ja on saanud tänapäeval uuesti väga populaarseks.

Pilt Wikimedia Commons