...on kõige lihtsam piste, mida kasutatakse märkimiseks, krookimiseks, kahe või enama detaili kokku traageldamisel, palistusäärte tagasitraageldamisel jne.

 

Sageli kasutatakse eelpistet koos järelpistega nt. kahe detaili kokkutraageldamisel. Seda just libisevate ja paksemate kangaste puhul.

Eelpiste õmblemise suund on paremalt vasakule.

Skeem skaneeritud L.Kiviloo raamatust Õmblemine

Piste pikkus sõltub traageldavast õmblusest, piste otstarbest ja materjalist.

Näide: Eelpiste krookimisel on tunduvalt tihedam kui küljeõmbluste kokkutraageldamisel.

 

 

Skeem skaneeritud L.Kiviloo raamatust Õmblemine

Krookimisel ei kasuta me kunagi ka järelpistet, mis küljeõmbluses on aga soovitatav.

Kahanduseta traageldamisel on traagelpiste samm 2-3 cm, kahandusega traageldamisel 1- 1,5 cm

Pööratud osade tagasitraageldamisel on pistesamm 2-3 cm.

Eelpistet võib veel nimetada ka eriotstarbeliseks pisteks. Eelpistega märgitakse kangastele detailide keskjooni, paraleeldetailide õmblusjooni, prooviparandusi.

Sellistel juhtudel on eelpiste piste samm:

• sirgetel joontel 3-5 cm,
• figuurjoontel 2 cm,
• ümarjoontel 1cm.

Eelpistet kasutatakse paralleeldetailidel kriidijoonte ülekandmiseks (keskjoon, kaelakaar, varrukakaar, küljeõmblused jne) ja ühtimiskohtade märkimiseks (vööjoones), prooviparandustes (kaelakaar, varrukakaar jne).

Sellisel moel kasutatavat eelpistet nimetatakse ka jäljenduspisteks.

Jäljenduspiste koosneb seega eelpistetest ja eelpistete vahele jäävatest aasadest (jäljenduspiste puhul on töö pahemal pool näha ainult eelpisted).

Skeem skaneeritud L.Kiviloo raamatust Õmblemine

Jäljenduspiste tehakse üldjuhul topelt niidiga ja soovitavalt võiks see olla kangast erinevat värvi. Eriti on hea kasutada lõime. Peenematele kangastele sobib ka rullniit.

Piste sammu pikkus oleneb materjalist ja joone keerukusest:

• sirged jooned 3-5 cm
• figuurjooned 2cm
• ümarjooned 1cm

Aasad, mis jäävad detaili ühele poolele lõigatakse kääridega läbi ja detailid eemaldatakse - nii on näha jooni detaili mõlemal pool.