Minu uurimisobjektiks on tuniistehnikas pitsid, mida Lõuna- Läänemaa naised on oma lilltikandis tekkide kaunistamiseks valmistanud. Tekkide ääri on ka teisiti kaunistatud aga siinkohal siis tuniistehnika.

Tänu 2006 aastal Lihula Rahvaülikooli välja antud raamatule "Lihula lilltikand ja meistrid" sai palju allesolevaid tekke üles pildistatud. Kahjuks ei ole enamusel servapitse näha või pole neid olnudki. Need aga, mis välja paistsid sai ka siia üles tähendatud.

19.sajandi lõpul kujunes Läänemaal välja omanäoline lilltikand, mis sai alguse Lihulast ja ümbruskonna küladest. Tikiti kirevavärvilisi ja lopsakaid lillekimpe pool- ja täisvillasele kangale sõidu- ja vooditekkideks.

Servapits heegeldati villase lõngaga eraldi valmis ja õmmeldi seejärel tekile külge. Pitsi värvitoonid kordusid ka tikandis. On lihtsaid kahe- kolmevärvilisi pitse, kuid esineb ka keerukamaid kombinatsioone, kus on ruutudest moodustatud lausa mustreid. Peaaegu alati esineb servapitsides nn. muhu roosa toon.