Iidse Kyoto (Kyoto ja Otsu linna) ajaloomäelstised
ASUKOHT
VÄÄRTUS - kultuuripaik - väärtuste vastasikune vahetus; tähtsus inimajaloos
LÜHIISELOOMUSTUS - 794. aastal muistse Hiina pealinnade eeskujul ehitatud Kyoto oli keserliku Jaapani pealinn alates selle rajamisest kuni 19. sajandi keskpaigani. Üle tuhande aasta Jaapani kultuurikeskusena püsinud Kyoto ilmestab Jaapani puitarhitektuuri arengut ning aiakunsti, mis on mõjutanud maastiku kujundamist kogu maailmas.
Nii Hiina kultuur kui ka budism avaldasid sügavat mõju Jaapanile, kui selle riigi pealinn viidi 794. aastal Kyotosse, mis tookord kandis Heian-kyo nime. Aristrokraatlik ühiskond tungles Heiani perioodi neli sajandit (794-1192) järelejätmatult keisri õukonna ümber. Ent selle perioodi lõpus tõusis võimule sõjakas samuraide klass, 1185. aastal puhkes kodusõda. Selle tagajärjel kehtestati Kamakumis samuraide militaarrežiim, ehkki keiserlik õukond jäi Kyotosse. Kozan-jis paiknev Sekisui-in on elamuehituse parim näide sellest perioodist, mis lõppes 1332. aastal Muromachi šogunaadi kehtestamisega. Sel ajajärgul ehitas Rinzai Zeni sekt suuri aedu, millest kõige esinduslikum on Saiho-ji.
Muromachi šogunaat jõudis oma õitsengu tippu 14. sajandi lõpul, seda peegeldasid ka ehitised, nagu šogun Ashikaga Yoshimitsu villa, millest sai hiljem Rokuon-ji budistlik tempel. Aiakujundus viimistleti lihvitud kunstiks, nagu osutab Ryoan-ji kloostri ülema residentsi aed.
Suur osa hävis Onini sõjas (1467-1477), kuid selles ehitas üles uus linnakaupmeeste klass, kes sõja ajal põgenenud aristrokraatide asemele astus. Võimukeskus nihkus Edosse (tänava Tokyo), Kyoto kesklinna ehitati tugev Ngo-jo kindlus.
16. sajandi lõpu poliitiline stabiilsus süvendas nii sõjaväelaste kui ka kaupmeeste esnesekindlust, seda peegeldas arhitektuuri rikkus, julgus, mis eriti silmapaistvalt avaldus Sanpo-ini elamukompleksis ning Daigo-jo aias. Järgmisel sajandil restaureeriti Heiani templid ja pühamud traditsioonilises stiilis, näiteks Kiyomimdera. Sel perioodil süvenes Kyoto kui palverännakute keskuse tähtsus.
Vaata videot!
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License