Iidse Nara ajaloomälestised
ASUKOHT
VÄÄRTUS - kultuuripaik - väärtuste vastastikune vahetus; kultuuritraditsioonide tunnistaja; tähtsus inimajaloos; üldiste tähtsündmustega sostatav pärand
LÜHIISELOOMUSTUS - Nara oli aastail 710 kuni 784 Jaapani pealinn. Hiina eeskujude järgi kujundatud suurlinnas ehitati paleesid, budistlikke templeid, sintoismi pühamuid ja kõiki avalikke hooneid, millel oli Jaapani arhitektuuri arengus keskne koht. 1,2km2 suurusel alal paiknev palee koosneb ametihoonest, millest tähtsamad on Daigokuden (keisri audientsisaal) ja Shõdõ-in (riigisaalid), ning keisri residentsist (Dairi). Tähtsamad buda usu templid olid Tõdai-ji koos oma monumentaalse puidust Kondõga (Suure Buddha saal), Kõfuku-ji, Jaapani esimene budislik tempel Gangõ-ji ja Tõshõdai-ji, millest tänini on säilinud kaks Nara perioodi ehitist. Kondõ ja Kõdõ (esialgu keisripalee riigikogusaal). Pärast 784. aastat jäeti Nara maha ning palee asemele rajati riisipõllud (nüüdseks on ehitised välja kaevatud ja rekonstrueeritud), kuid suurem osa templeid ja pühamuid on tervena püsinud.
Vaata videot!
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License