Kasutamine

Trigerid ja multivibraatorid on erinevates loogikaskeemides leidnud vägagi laialdast kasutamist, võimaldavad nad ju anda ette erinevaid ja ka erineva kestvusega juhtsignaale. Samuti on tänu nende töö iseloomule võimalik genereerida ajaintervalle ning koos selle kõigega olla lahutamatuks osaks erienvate automaatika protsesside juhtimises.

Mainitud loogikaskeemid on aga samal ajal ka tähtsad osad integraalsete loogikalülituste ja muude integraalsete funktsionaalsete (teatud kindlat funktsiooni täitva keerulisema loogikaskeemi) loogikaskeemide koosseisus. Täites seal jällegi loogilise juhtimise ülesandeid. Sellistest võiks loetleda: registrid, loendurid, dešifraatorid, multipleksorid, taimerid, ADC (analoog-digitaal muundurid), DAC (digitaal-analoog muundurid), ALU (aritmeetika-loogika seade) jne. Pildil 1 on kujutataud ühe analoog-digitaalmuunduri ADC0804 illustreeritud kujutis. Näidatud on viigud ja nende tähendused.
Nii AD muundureid, kui ka teisi eelpool mainitud integraalseid loogikalülitusi on erinevaid nii oma võimaluste kui ka välimuse poolest. Allpool olevas pildigaleriis on Piltidel 3,4,5,6 toodud neist mõned.

Pilt 1.ADC0804.Foto aadressilt :

http://www.engineersgarage.com/sites/default/files/ADC0804_1.jpg?1281348996

Nende loogikaskeemide kasutamist võiks vaadelda kahest aspektist lähtuvalt: esiteks, kuidas neid võiks kasutada ja mida huvitavat konstrueerida ja teiseks, kuidas nendega ümber käia, kui nad on meie jaoks integraalsed mikroskeemid. Mainitud esimest aspekti võiks näitlikustada algaja elektrooniku-õpilase jaoks mõne lihtsa, kuid näitliku rakendusega. Pildil 2 ongi toodud üks paljudest võimalikest rakendustest.

Pilt 2.Multivibraator koostöös T trigeriga. Autori joonis.

Pildil 2 kujutatud skeemil on võimalik kasutada erinevaid multivibraatoreid (vt.peatükk Multivibraatorid) koostöös T-trigeriga ehk loendustrigeriga. Loendustriger on laialdaselt kasutuses loendurites ja muudes impulsside arvu loendavates skeemides. Tema olek muutub sisendisse "T" loogilise signaali "1" saabudes, kui sinna saabub loogiline "0" signaal, siis trigeri olek ei muutu. Järjelikult, kui trigeri sisendisse antakse nelinurkne signaal multivibrtaatorist, siis loogilise signaali "1" saabudes vahetab triger olekut.

Kui trigeri otseväljundis on "1", siis on transistorvõti VT1 avatud, valgusdioodi VD1 läbib vool ja ta põleb. Samal ajal aga inverteeritud väljundil on loogiline "0" nivoo ning transistorvõti transistoril VT2 on suletud, ahelat vool ei läbi ja vastav valgusdiood on kustunud. Teiste sõnadega vastavalt multivibraatori väljundsignaalile valgusdioodid vilguvad kordamööda. See annab algajale hea ettekujutuse loogilise loendamise põhimõttest.

Vaja teada!

Selliste integraalsete mikroskeemidaega ümberkäimisega ja kasutamisega on mõned olulised pisiasjad, millega on vaja arvestada.Nendega mittearvestamisel võib aga üpris lihtsalt juhtuda, et olulisest pisiasjast saab ületamatu probleem.

Selle võib kokku võtta järgmiselt :

Tähelepanu! Staatiline elekter!

Seda olulist pisiasja ei tohiks kunagi unustada. Nimelt on tänapäeva skeemitehnika juures üpris tavaline ja laialt levinud selliste mikroskeemide kasutamine, mis on valmistatud CMOS pooljuhte (või mõnda muud analoogset) kasutades ja nemad kardavad staatilist elektrit, mis põhjustab siirete riknemise.

Nende pakendid on kaetud metallikilega ja tihtipeale lisaks on mikroskeemide alused ka elektrit juhtivast materjalist. Sellega tagatakse, et mikroskeemide kõik viigud on lühistatud ning seega ei karda staatilist elektrit.

Nende kasutamisel peavad jootekolvid olema maandatud ning ka kasutaja ise peaks kandma maandatud staatika vastast käevõru. Ka töölaud peaks olema kaetud vajalikus kohas spetsiaalse elektrit juhtiva ja maandatud plaadiga.