Monovibraatorite puhul on sisuliselt tegemist nö. monostabiilsete trigeritega, millede funktsioon peitub järgnevas:

Tegemist on elektronlülitusega,mis genereerib etteantud või muutuva laiusega impulsse,kui seda vajame ,vastavalt sisendsignaalile.

Pildil 1 on kujutatud sellise monovibraatori lülituse skeem, kus on kasutatud operatsioonvõimendit.

Pilt 1.Monovibraator operatsioonvõimendi baasil. Autori joonis.

Nagu skeemilt Pildil 1 näha erineb seal kujutatud monovibraator suhteliselt vähe multivibraatorist (vt.peatükk "Multivibraatorid"). Erinevuseks on kindlasti diood, mis on ühendatud paralleelselt kondensaaatoriga ning tagab selle generaatori monostabiilse ehk ooterežiimi. Nimelt selle tulemusena ei saa negatiivne väljundpinge Uv kondensaatorit C uuesti laadida ning töö jätkamiseks peab monovibraatorile andama sisendsignaali Usis. Väljundimpulsi laius on määratud ajakonstandiga τ = RC.

Loomulikult on sellist monovibraatorit võimalik koostada ka teistsugust elemetbaasi kasutades, näiteks transistoreid. Selline monovibraatori skeem on kujutatud Pildil 2.

Pilt 2.Monovibraator,koostatud transistoreid kasutades. Autori joonis.

Sellist moniovibraatorit kutsutakse tihti ka monostabiilseks trigeriks ehk ka ühekordseks trigeriks. Selline generaator on justkui ooteseissundis, et genereerida just selline impulss nagu vajatakse.

Sisselülimisel genereerib selline generaator ühe impulsi ja edaspidise töö jätkamiseks tuleb monovibraatori sisendisse anda vastav signaal.

Ühekordse väljundisgnaali impulsi kestvus on määratud jällegi ajakonstandiga T=RC. Lülituse töö algseisus on transistor T2 avatud olekus ja teda läbib vool. Samal ajal on transistor T1 aga suletud olekus ja teda vool ei läbi. Praegu on kondensaator C laetud olekus. Pärast sisendsignaali (juhtsignaali) andmist transistor T1 baasile, avaneb transistor T1 ning pinge kondensaatoril C sulgeb transistori T2.Kondensaator tühjeneb läbi takisti R.Tänu baasivoolule läbi takisti R1, jätkab transistor T2 juhtimist. Pärast kondensaatori C täielikku tühjenemist, avaneb jällegi transistor T2 ja sulgub transistor T1.

Taimerid.

Päris laia leviku osaliseks on saanud aga nn. bistabiilsed multivibraatorid ehk bistabiilsed trigerid. Need on mäluga seadmed, mis on paljude erinevate trigerlülituste aluseks. Näiteks RS-trigerid, mille puhul võib väljundi olek muutuda iga järgneva sisendimpulsiga. Selliste seadmete tööpõhimõte on pärit aga juba 1910-dest aastatest. Tänapäeval on need seadmed kasutusel aga taimeritena.

Kokkuvõtlikult võib taimeri kohta öelda,et tegu on seadmega,mis annab ette või genereerib ajaintervalle.

Loomulikult on taimerid erinevate loogikalülituste ja skeemide osaks. Taimerid on ka programmeeritavad ning eriviisidel juhitavad. Teisal on nad jadaloogikaelemendid, et juhtida loogikaskeeme ajaintervallide etteandmise, genereerimise või hoidmise teel. Tänapäeval on programmeeritavad taimerid kas siis eraldi või ka erinevate loogikaskeemide osana saadaval integraallülitustena. Nad kindla koha leidnud ADC (analoog-digital muundur) ja DAC (digital-analoog muundur) muundurites ning ka erinevates kontrollerites.