KOLLANE JÕGI HIINAS ON MAAILMA KÕIGE OHTLIKUM VOOLUVEEKOND.

Viimase 2000 aasta kirjapandud ajaloo jooksul on see jõgi tekitanud suuri üleujutusi rohkem kui tuhandel korral, vahel tohutu ohvrite arvuga - 1887. aasta üleujutus tappis näiteks kaks miljonit inimest.

ÜLE KALLASTE

Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kollane jõgi algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes ja lõpeb Kollase mere rannikul. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kollase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua takistusi, mille tulemuseks on vee tõusmine üle kallaste. Veeinsenerid on kolmandast sajandist alates selle probleemiga võidelnud, kuid tänalpäevalgi nurjab jõgi jätkuvalt paremaidki pingutusi.

KUUDE KAUPA VIHMA

1931. aastal vallandas Kollane jõgi peaaegu piibellike mõõtmetega katastroofi. Juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Ühel hetkel mõõtis veejaam jõel vooluhulka 15 800 kuupmeetrit sekundis. Jangtse oli Kesk- ja alamjooksul (mis on Kollase jõega ühenduses) samuti üle kallaste tõusnud, ujutades üle 3,3 miljonit hektarit maad. Kuni 140 000 inimest sai surma tulvavee läbi, peamiselt tammide äkilise purunemise tõttu, kuid üleujutuse tõeline õudus tuli selle tagajärjel tekkinud näljahädast ja haiguste levikust vee kaudu, mida soodustasid tulvavees hulpivad ca kaks miljonit kõdunevat loomakorjust. Lõplik ohvrite arv oli umbes 3,7 miljonit inimest, mis tegi selle üheks kõige enam maksma läinud loodusõnnetuseks inimkonna ajaloos.

Loe lisaks Wikipediast!

Vaata videot!