SOOL INDUSE ORUS

SOOL POLE AINE, MIDA ME TAVALISELT KATASTROOFIDEGA SEOSTAKSIME. SIISKI ON SOOL MINEVIKUS PÕHJUSTANUD TERVETE TSIVILISATSIOONIDE LANGEMIST, NAGU TEISEL AASTATUHANDEL E.M.A. INDUSE ORUS, NÜÜDSE INDIA JA PAKISTANI ALAL.

3000. ja 1500 . aasta vahel e.m.a asusid Induse orus maailma kõige arenenumad ja silmapaistavamad kultuurid.

KOKKUVARISEV TSIVILISATSIOON

Arheoloogilisest tõendusmaterjalist, mis toodi päevavalgele 1920. aastatel, on teada, et orus oli kaks peamist asustuskeskust, Mohenjo-Daro ja Harappa (Induse oru tsivilisatsioone tuntakse ka "Harappa tsivilisatsioonide" nime all). Neil linnadel olid arenenud linnavalitsused ning keerukad linnaehitus- ja drenaažisüsteemid (võrgustikuna), elamu- ja kaubanduspiirkonnad, standardiseeritud kaalu- ja mõõteühikute süsteem ning väärisesemete organiseeritud tootmine.

1500. aastaks e.m.a oli kogu see tsivilisatsioon kokku varisenud. Ehkki ajaloolased ja loodusteadlased ikka veel selle kadumise põhjuste üle vaidlevad, osutab enamik nüüd mulla soodlumisele kui peamisele põhjusele. Kõik linnasüsteemid vajavad eksisteerimiseks põllumajandustoodete ülejääki - see lubab inimestel tegeleda muuga kui maaharimisega. Harappa kultuur polnud erand, oder ja nisu olid peamised kultuurid (sellelt alalt pärinevad eesimesed kirjalikud teated süstemaatilisest põlluharimisest).