Londoni tulekahju

1666. AASTA SUVEL OLI LONDON LINN, MIS LAUSA KUTSUS VÄLJA LAASTAVAT TULEKAHJU. SELLE EHITUS OLI TULETÕRJUJA ÕUDUSUNENÄGU - TIHEDALT KOOS ASETSEVAD PUITSÕRESTIKMAJAD KITSASTE TÄNAVATE ÄÄRES, KUSJUURES PALJUDEL NEIST OLID EENDUVAD ÜLAKORRUSED.

Hädaohtu suurendas tugev ja kuiv kagutuul, mis linna sagedasti kimbutas. Suvi oli olnud erakordselt kuum, mis muutis puitdetailid kergesti süttivaks ning vähendas veetaset jõgedes ja tiikides.

TULEKAHJU ALGAB

Paljud olid juba taibanud ohtu, et Londonit võib tulekahju tabada. Isegi kuningas Charles II väljendas muret sellise võimaluse üle. Kõik hoiatused aga jäeti tähelepanuta ning 2. septembri varastel hommikutundidel 1666. aastal ärkas kuninga pagar Thomas Farynor oma majas Pudding Lane'il (Londoni silla lähedal) põlemise lõhna peale. Allkorrusel oli puhkenud tulekahju ning see levis kiiresti läbi maja, sundides perekonda katuse kaudu põgenema - üks teenijatüdruk jäi siiski majja ja hukkus tules.

Tuli levis hirmuäratava kiirusega lähedalasuvatesse hoonetesse, ent kuna see ei saanud Londoni silda ületada, koondus selle asemel Londoni kesklinna. Lõpuks oli hiiglaslik ala Londoni kesklinnast leekides. Charles II käskis Londoni linnapeal Sir Thomas Bloodworthil hakata hooneid maha lammutama et luua tuletõkkeribasid, aga need meetmed olid mõjuta, sest kohati hüppas tuli kuni 32 meetrit.

PÕRGU

Päev hiljem oli tuli levinud läbi mõne Londoni kõige rahvarohkema rajooni nagu Cracechurch Street, Cheapside ja Kuningliku börsi ümbrus. Püha Pauluse katedraal ei jäänud tulest puutumata ning isegi selle tinast katus sulas. Tõusvat suitsu võisid näha Oxfordi elanikud. Tuli muudkui levis kuni 5. septembrini, mil muutus tuule tugevuses ja suunas ning tuuletõkkeribade efektiivne kasutamine võimaldas tule kontrolli alla saada ja see kustus. Londoni hoonestust tabanud laastamine oli põhjalik - 150 hektarit linnast oli põlenud ning üle 13 000 maja hävinud. Registreeritud hukkunute arv oli kõigest neli inimest , kuid paljud tänapäeva ajaloolased aravavad, et tegelik arv võis olla palju suurem (võimalik et tuhandeid), kuna leekide kuumus oli laibad tuhastanud. Tõepoolest, pealtnägijad teatasid kõikjal levivast põlenud liha lehast. Ehkki paljud Londoni elanikud süüdistasid välismaalasi tule süütamises, pole mingeid reaalseid tõendeid, et põhjus oleks olnud midagi muud peale õnnetuse.

 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License