SUUR ROOMA TULEKAHJU, MIS TOIMUS 64. AASTAL M.A.J, ON ÜHTEAEGU SUUR KATASTROOF JA AJALOOLINE MÕISTATUS.

Tulekahju puhkes 19. juuli öösel Circus Maximuse, Rooma hiiglasliku keskstaadioni müügilettide seas. Staadion, mida kasutati peamiselt kaarikute võiduajamisteks, mahutas 250 000 inimest. Tuli levis kiiresti- südasuvi oli muutunud Rooma tikutopsiks, mis oli täis kuivi, tihedalt asetsevaid puumaju ning väiksemad tulekahjud olid tavalised. Seekord aga võttis tuli ennenägematu ulatuse. See levis üle kogu linna ning sündmuste peamine kirjeldaja Tacitus räägib, et "pööraselt hirmunud, karjuvad naised, abitud vanurid ja lapsed, inimesed kes püüdsid pääsu leida, inimesed, kes ennastsalgavalt abistasid vigaseid... kõik nad suurendasid segadust."

PÕLENG

Tuli lõõmas kokku üheksa päeva, tappes sadu inimesi ja hävitades Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme. Kõige vastuolulisem oli imperaator Nero reaktsioon tulekahjule. Paljud inimesed, Tacitus kaasa arvatud, vihjasid, et Nero oli tulekahju kaassüüdlane, kuna hiljaaegu oli senat nurjanud tema plaanid rajada terves Roomas hulgaliselt paleesid. Muidugi, pärast tulekahju hakkas Nero ehitama Domus Aureat (Kuldne Maja), hiiglasuurt kauni maastikukujundusega ala villade ja paviljonidega, mis kerkis otse põlengus tuhastunud aladele. Tacitus väitis ka, et relvastatud jõugud (võimalik, et valitsuse palgal) takistasid inimestel tulekahju kustutamist ja õhutasid põlengut leegitsevate tõrvikutega tagant.

Vaata videot!