Personali planeerimine on protsess, mille kaudu juhid kindlustavad õige arvu ja kvalifikatsiooniga inimesed õiges kohas õigel ajal, kes on võimelised efektiivselt ja säästlikult täitma neid ülesandeid, mis aitavad organisatsioonil saavutada oma eesmärke. Planeeritud valikuga saab luua pidevalt töötava süsteemi. Personalivajaduse määramisel on keskseiks küsimusteks: “Milliseid ja mitu töötajat on vaja?”.

• arvestada plaanide tegemisel tööjõu pakkumisega tööjõuturul;
• vähendada värbamise, koolitamise ja koondamisega seotud kulusid;
• leida optimaalne kasutus personali oskustele ja võimetele.

Tihti on majapidamisosakonnas tööl rohkem personali, kui teistes osakondades. Toateenijad on määratud hotellis täpsesse piirkonda ning nad peaksid suutma koristada 8 - 18 tuba päevas. Kui hotellil on oma pesumaja, hoolitsevad toateenijad ise ka puhta pesu eest. Suurhotellide pesumajades võivad selleks ka eraldi töötajad olla.

 

Personali vajadus majapidamisosakonnas sõltub:

Osakonnajuhataja on planeerinud alluvate töö hästi, kui tööpäeva algul on kõigile selge, millega keegi hakkab tegelema. Tempo võib olla päris kiire ja tööd tuleb korraldada nii, et tegeldakse kõige vajalikumate asjadega ja seejuures ei jäeta midagi pooleli. Väga tähtis on teada igal ajahetkel, millega keegi tegeleb ja kui vajalik see töö kiirel perioodil on. Võib tulla ette olukordi, kus keegi on vaja kiiresti mõnele teisele tööle suunata (näiteks mõni külastaja soovib midagi tuppa vms.). Lisaks tuleb jälgida veel eraldi erinevate töötajate töökoormust ja püüda seda maksimaalselt ühtlustada.

Tööjõudu majapidamisosakonnas on üsna keeruline planeerida. Kui üldpindade koristajaid on lihtsam planeerida (kõik üldruumid on vaja sõltumata külastajate arvust koristada), siis toateenijatega on see keerulisem. Pidevalt tuleb juurde broneeringuid või hoopis tühistamisi, seega tubade seisud muutuvad ja tihti tuleb lisajõudu jooksvalt juurde võtta. Selleks, et oleks võimalik tööjõudu optimaalselt planeerida, on vaja omada eelnevalt järgmist informatsiooni:

Vajalikku informatsiooni on võimalik saada olenevalt majutusettevõtte töökorraldusest: vastuvõtust, müügiosakonnast, hotellijuhtimisprogrammidest.

• füüsiliselt raske töö, mis hõlmab pikka aega seismist ja staatilist asendit, raskuste kandmist ja tõstmist ning korduvliigutusi, millega tihti kaasnevad muud ebasoodsad töötingimused, nagu töökoha halb planeering;
• kokkupuude valju müraga; ligikaudu 29% sektori töötajatest puutub kokku müraga ning üle 4% leiab, et see ohustab nende tervist;
• töötamine kuumas või külmas keskkonnas, eelkõige kõrge temperatuur koos tuuletõmbusega, avatud uksed, töötamine vaheldumisi soojas niiskes keskkonnas ja külmas, näiteks külmruumides;
• komistamine, libastumine ja kukkumine märjal või libedal põrandal või takistuste tõttu, samuti allakukkumine;
• ohtlikud ained, näiteks puhastusvahendid ja toidus sisalduvad bioloogilised ained.

• pikk ja korrapäratu tööaeg; sektorile on omased pikad vahetused, korrapäratu ja ebatavaline tööaeg; töötatakse sageli siis, kui muud inimesed puhkavad;
• raskus säilitada tasakaalu töö ja eraelu vahel, näiteks ettemääramatu tööaeg, pikad tööpäevad ning otsustusõiguse puudumine oma töö üle;
• suur töökoormus ja töötempo;
• vähene otsustusõigus oma töö üle: levinud on monotoonne töö, kus puudub loomingulisus ja mis nõuab vähe algatusvõimet.