Spaade areng Eestis
Eesti kuurortravi
traditsiooni alguseks peetakse ravimuda arstlikku kasutuselevõttu 1824.aastal,
mil meremuda leiukohas Saaremaal Rootsikülas avati esimene väike raviasutus,
kus protseduure tehti arsti kontrolli all. Järgmisena rajati
kuurortraviasutused:
- 1825.aastal Haapsallu,
- 1838.a Pärnusse,
- 1840.a Kuressaarde
ja
- 1876a. Narva – Jõesuusse.
Kuressaare mudaravila
Pildi asukoht:http://estonia.jkaptein.nl/tsaren_places01.htm
Kõik need paigad on veel praegugi kuurordid. Enamasti paiknevad spaad rannikul (Haapsalu, Viimsi, Tallinn, Pärnu,
Kuressaare, Narva-Jõesuu, Toila), vaid kaks asuvad sisemaal (Värska ja
Pühajärve). Suurem osa spaasid on rajatud nõukogude ajal, kuid terve rida on ehitatud ka isesevumisperioodil. Spaade tegevust rahastasid nõukogude
perioodil valdavalt ametiühingud. Eesti
taasiseseisvudes 1991a. ametiühingute organisatsioon lagunes ja tsentraalne
rahasta mine lõppes. Kuna Sotsiaal-ja Tervishoiuministeeriumis oli tol ajal
prioriteediks haiglavõrgu ja esmatasandi arstiabi säilitamine, mitte
rehabilitatsioon ega profülaktika, müüs riik enamiku olemasolevatest spaadest
eravaldusse.
Kuurortide teket Eestis
soodustasid siinsed heade raviomadustega mudalademed ja kohalike arstide huvi
tervisemuda ning ravisupluse rakendamise võimaluse vastu ravipraktikas. Tõuke
turismi elavnemiseks andis 1870. aastatel raudtee ehitamine. Nii kujunesid Haapsalu
ja Narva-Jõesuu piirkonnad kiiresti Venemaa tsaari õukonna, vene rikaste
ettevõtjate ning kõrgintelligentsi eelistatumateks puhkepaikadeks. Samal ajal
kujunesid kuurortlinnadeks ka Pärnu ja Kuressaare.
1990ndatel, Eesti isesesvudes, oli elatustase riigis madal,
ravituusikuid enam ametiühingud kinni ei maksnud ja seepärast otsiti
maksujõulist klientuuri raja tagant. Neil aastail moodustasid soomlased
ligemale 90% spaade külastajatest. Aasta-aastalt on suurenenud ka eestlaste
osakaal, ulatudes nüüdseks pisut üle 30%. Lisaks soomlastele on tuntavalt
kasvanud teistest rahvustest külastajate hulk (peamiselt rootslased ja
norralased) ulatudes 10%ni.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License