Spaade areng Eestis

Eesti kuurortravi traditsiooni alguseks peetakse ravimuda arstlikku kasutuselevõttu 1824.aastal, mil meremuda leiukohas Saaremaal Rootsikülas avati esimene väike raviasutus, kus protseduure tehti arsti kontrolli all. Järgmisena rajati kuurortraviasutused:
  • 1825.aastal Haapsallu,
  • 1838.a Pärnusse,
  • 1840.a Kuressaarde ja
  • 1876a. Narva – Jõesuusse.

 

 

Kuressaare mudaravila
 
Kõik need paigad on veel praegugi kuurordid. Enamasti paiknevad spaad rannikul (Haapsalu, Viimsi, Tallinn, Pärnu, Kuressaare, Narva-Jõesuu, Toila), vaid kaks asuvad sisemaal (Värska ja Pühajärve). Suurem osa spaasid on rajatud nõukogude ajal, kuid terve rida on ehitatud ka isesevumisperioodil. Spaade tegevust rahastasid nõukogude perioodil valdavalt ametiühingud. Eesti taasiseseisvudes 1991a. ametiühingute organisatsioon lagunes ja tsentraalne rahasta mine lõppes. Kuna Sotsiaal-ja Tervishoiuministeeriumis oli tol ajal prioriteediks haiglavõrgu ja esmatasandi arstiabi säilitamine, mitte rehabilitatsioon ega profülaktika, müüs riik enamiku olemasolevatest spaadest eravaldusse.


Kuurortide teket Eestis soodustasid siinsed heade raviomadustega mudalademed ja kohalike arstide huvi tervisemuda ning ravisupluse rakendamise võimaluse vastu ravipraktikas. Tõuke turismi elavnemiseks andis 1870. aastatel raudtee ehitamine. Nii kujunesid Haapsalu ja Narva-Jõesuu piirkonnad kiiresti Venemaa tsaari õukonna, vene rikaste ettevõtjate ning kõrgintelligentsi eelistatumateks puhkepaikadeks. Samal ajal kujunesid kuurortlinnadeks ka Pärnu ja Kuressaare.

 

1990ndatel, Eesti isesesvudes, oli elatustase riigis madal, ravituusikuid enam ametiühingud kinni ei maksnud ja seepärast otsiti maksujõulist klientuuri raja tagant. Neil aastail moodustasid soomlased ligemale 90% spaade külastajatest. Aasta-aastalt on suurenenud ka eestlaste osakaal, ulatudes nüüdseks pisut üle 30%. Lisaks soomlastele on tuntavalt kasvanud teistest rahvustest külastajate hulk (peamiselt rootslased ja norralased) ulatudes 10%ni.

Haapsalu Kuurort

Pärnu Kuurort

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License