Sageli segab inimesi end avamast kartus tõrjutuse, karistuse, klatši või ärakasutamise ees. Inimene ei saa olla kõikjal "avatud raamat" , see võib mõnedes olukordades olla kohatu ja ka kahju tuua.

Mõned inimesed on rohkem väljapoole avatud kui teised.

Me ei ava ennast alati ühepalju, see sõltub sellest, mis tujus me oleme ning kellega ja millest me räägime.

See on loomulik, et oleme oma lähedastega suheldes rohkem avatud kui juhututtavaga.

Optimaalne eneseavamine on tasakaalu küsimus- millal midagi kellegagi rääkida.

Tasub hoiduda äärmustest. Kui teie avatud mina on liiga suur, olete lobamokk, kes võib vales kohas vale asja välja prahvatada, kui liiga väike, olete salalik ja kinnine.