Hoiakud ja uskumused on omavahel seotud ning toetavad teineteist.

 

Hoiakud on meie suhtumised teistesse inimestesse, iseendasse ja olukordadesse, mis elus aset leiavad.

Hoiakud on kas jäigad või paindlikud, positiivsed või negatiivsed. Nad on justkui meie tõlgendus asjadest, inimestest ja oludest, prillid, mille läbi me maailma vaatame.

Hoiakud omandatakse peamiselt lapsepõlves. Laps jälgib ja jäljendab oma mängudes seda, mida ta oma lähiümbruses näeb ja kogeb. Kodu, seal valitsev õhkkond ja inimestevahelised suhted on hoiakute salvestamise ja õppimise paigaks. Põhilised jäljendatavad on ema ja isa.

Vaadates maailma läbi "mustade prillide", teeme oma elu väga raskeks, sest loome tõkkeid ja raskusi oma teele, puudub julgus uuteks ettevõtmisteks ning nurjumine ja läbikukkumine ei lase edukas olla üheski olulises valdkonnas: suhetes, õppimises ega töös. Inimene ei suuda elust rõõmu tunda ning tal on tõsine oht langeda depressiooni.

Suhtudes teistesse inimestesse halvustavalt, üleolevalt ning põlgusega, tõukate neid endast eemale ja olete üha üksikumad ja õnnetumad.

Kui suhtute iseendasse halvustavalt ja hoolimatult, teevad seda sageli ka teised teie suhtes. Madal enesehinnang ja olematu eneseusk saavad tõsisteks takistusteks kõigis ettevõtmistes.

Hoiakuid on võimalik muuta.