Mis ühele rämps, see teisele aare.

 

• Käitumist reguleerivad väärtushinnangud.

Väärtushinnangutes peegeldub arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Inimese suhtumine maailma on hinnanguline ja valiv. Seega võivad asjad, ideed ja nähtused omada tähtsust või olla ebaolulised.

Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevaid asju. Väärtused on need asjad, ideed ja nähtused, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse.

Väärtustada võib nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid asju. Mõni inimene eelistab materiaalseid asju, nagu ilusad riided, auto, maja, raha. Teine aga peab elus olulisteks eelkõige vaimseid asju, nagu teadmiste avardamine, kunsti nautimine ning selle loomine.

Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi enda ümber, märkad kindlasti, kuivõrd erinevad on nende eelsitused ja püüdlused. Niisiis tähtsustab iga inimene mõningaid asju rohkem kui teisi. Näiteks on sinu sõbra jaoks kõige olulisemad tema vanemad, siis jalgpallitrenn ja seejärel head hinded matemaatikas.

Väärtushinnangud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi.

Kuigi inimesed väärtustavad erinevaid asju, leidub ka niisuguseid väärtusi, mille puhul tavaliselt eeldatakse, et kõik inimesed neid tavaliselt tunnustavad. Need on üldinimlikud väärtused. Üldinimlikud väärtused on näiteks lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda.

 

• Väärtuste kujunemine ja muutumine

Igal inimesel on oma väärtushinnangute süsteem, mis elu jooksul tavaliselt muutub. Kogemused annavad elu tahkudele sageli uue tähenduse. Nii võidki avastada, et vanemad inimesed väärtustavad hoopis teistsuguseid asju kui sina. Neid ei huvita internetisuhtlus samas võib see sinu jaoks olla kogu su maailm.

Lisaks kogemustele vormivad väärtushinnangud suhtlemine ja kultuuriline taust. Ühiskonda, kus me elame, iseloomustab kultuuriline paljusus. Erinevad kultuuritaustadega inimesed peavad sageli olulisteks erinevaid asju, see peegeldub näiteks teistsugustes kommetes, eluviisides ja käitumises. Erinevate inimeste rahulik kooselamine on võimalik ainult tänu vastastikusele mõistmisele.

nuormies, väärtused, http://youtu.be/-snTQF-MJX4 (20.02.2013)

 

• Väärtushinnangute mõju suhtlemisele

Suhtlemisel juhindub inimene sellest, mida ta peab õigeks ja valeks, st väärtushinnangud mõjutavad elus langetatavaid otsuseid. Inimene teeb meelsasti seda, mida ta õigeks peab. Kui ta väärtustab ausust, siis ta proovib mitte valetada. Kui ta tähtsustab teadmisi- ta õpib. Sattudes vastuollu oma tõekspidamistega, tunneb inimene end ebamugavalt ja nagu milleski süüdi.

Toimides oma tõekspidamistest lähtuvalt, on inimene endaga rahul. Rahulolematust võib inimene tunda ka siis, kui teised käituvad vastupidiselt tema väärtushinnangutele.

Loodusesse jalutama minnes võib leida metsa alla visatud prahti, tänaval näeb sageli lõhutud bussipeatusi. Mitte iga inimene ei arvesta sellega, missugune on tema tegude tagajärg. Ta ei pruugi aru saada, et oma käitumisega on ta teiste suhtes hoolimatu.

Lõhkudes bussipeatuse katusealuse, sunnib ta bussiootajaid seisma tuule ja vihma käes. Visates maha prügi, näitab ta üles lugupidamatust nende suhtes, kes tulevad looduse ilu nautima.

Vahel on inimene nõutu, kuna ta ei tea, millise käitumisviisi kasuks otsustada. Sundvalikut kahe enam-vähe võrdse võimaluse vahel nimetatakse dilemmaks. Dilemma puhul on raske otsustada, sest mõlemad valikud on võrdselt sobivad või ebasobivad.

Mõnikord ei saa inimene kaaslastest aru või mõistab teda hukka, kuna ei tea tema käitumise tegelikke põhjusi. Ettekujutus õigest ja valest mõjutab suhte sõlmimist, hoidmist ja katkemist. Sarnaste väärtussüsteemidega inimestel on omavahel lihtsam suhelda - nende tõekspidamised kattuvad, nad kiidavad heaks ning halvustavad samu teguviise ja mõtteid.