Sissejuhatus

Maailmas on usundeid või usundilahke üle 16 000. Monoteistlikest usunditest on suuremad kristlus ja islam. (Monoteistlik tähendab uskumist ühte ainujumalasse, kelle kõrval ei tohi eksisteerida teisi jumalusi.) Eelnevatest väiksem monoteislik usund on judaism.

Vanimaks usundiks loetakse judaismi. Ligi 4000 aastat vana. Kristlus hakkas levima alates Kristuse elutööst meie aja arvamise algusest ja islam on noorim usund alates 570 p.Kr.
Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha Gautama elas 6 saj. eKr. Algne budism oli ateistlik. Mahajaana-budismis austatakse jumalana Buddhat, samuti muid jumalusi ja bodisattvasid.

Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduism tekkis 1. aastatuhende keskel eKr brahmanismi (Preestritekeskne ohverdamisreligioon) reformimise tulemusena. Hinduism on etniline religioon tuhandete jumalustega ja tal puudub rajaja.

 

iDevice ikoon Häälestusülesanne
Paastumine on iga religiooni oluline osa, millele omistatakse suurt tähtsust. Lähenemine paastule on aga religiooniti erinev. Allpool on esitatud väiteid paastu kohta erinevates religioonides. Püüa süveneda neisse ja seleta väidet oma teadmistele ja tõekspidamistele tuginedes?

 

 

Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust.

Paastumine suurendab tahtejõudu.

Ka rikkad on kohustatud tundma, mida tähendab nälg.

Paastumine viib suurema sotsiaalse võrdsuseni.

Paastumine viib kaastunde suurenemiseni ja vaeste raskuste mõistmiseni.

Paastumine teeb vaimu terveks.

Paast on positiivne distsipliin.

Kiriklike paastuaegade mõte on valmistuda tähtsateks pühadeks.

Paast on mõeldud vaimuelule, sunnib inimest elu üle järele mõtlema ja hoiab teda maiste liialduste eest.


« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License