Paljandid on kohad, kus pinnakatte alt on näha aluspõhja kivimeid.

Pangad on meremurrutuse tagajärjel aluspõhja kivimitesse tekkinud rännajärsakud. Oma väljanögemiselt on pangad erinevad: ühtse püstise seinana kerkivad, murrutuskulbastega järsakud, või astangutena maismaa suunas tõusvad astangud. on otse merre laskuvaid, - aktiivseid ja kaugel sisemaal olevaid hääbunud panku. Viimased kujutavad endast Balti mere varasemate arengustaadiumide rannajärskuid. Panga nägu sõltub teda moodustavatest kivimitest, nende koostisest, kihilisusest, lõhelisusest, aga ka aluspõhja pealispinna reljeefist. Püstised seinad tekivad kui panka moodustunud kivimid on ühtlase tugevusega. Murrutuskulpad tekivad pankadele, millede alumise osa kivimid on meremurrutusele vähem vastupidavad kui ülemise osa kivimid. Pankade ilme on pidevalt muutuv. ja seda eelkõige tugevate tormide tõttu, mil veetase tõuseb ja lainete purustav jõud suureneb.

Peale pankade jt. looduslike paljandite on aluspõhja kivimid paljastununud ka paemurdudes ja karjäärides.

Geoloogidele on pangad kohad, kus on võimalik uurida neis esinevaid kivimeid ja kivimites olevaid kivistisi.

Siluris settinud kivimeid võib leida Haapsalu - Risti - Tamsalu - Mustvee joonelt kuni Siluri avamuse lõunapiirini, mis kulgeb üle Tõstamaa - Pärnu - Suurejõe ja Kolga-Jaani Mustvee suunas.

Kaart skaneeritud raamatust "Silur Eestis" 

Siluri klint ehk Gotland–Saaremaa klint on Balti klindi kõrval teiseks tähelepanuväärseks Läänemere äärseks rannaastangute süsteemiks. Nii nagu Põhja-Eesti klint on osa Balti klindist, nii on ka ligi 150 km pikkune Saaremaa–Lääne-Eesti klint osa u. 500 km pikkusest Gotlandi–Saaremaa klindist. Siluri klint algab merepõhjast u. 20 km Gotlandi saarest lõunas, ehk 30–40 km Ölandi klindist idas, ja kulgeb sealt siis u. 180 km piki Gotlandi läänerannikut põhja suunas. Fårö saare põhjatipust kirdesse pöördudes sukeldub astang merepõhja. Pärast ligi 200 km pikkust teekonda Läänemere põhjas ilmutab Siluri klint end maismaal uuesti Saaremaal Tahkuranna poolsaarel. Sealt kulgeb klint piki saare ja Muhumaa põhjarannikut Mandri-Eestisse. Matsalu lahe lõunarannalt algav ja kaarjalt kuni Vändra lähisteni kulgev paekõvikute rida (Mõisaküla Salumägi, Salevere Salumägi, Lihula, Kirbla, Mihkli Salumägi) märgistab Siluri klindi kulgu Mandri-Eestis. Siluri klinti kujundavad erinevused astangu ülaosa Jaagarahu lademe kõvade rifilubjakivide või dolomiitide ning astangu jalamil paljanduvate pehmemate Jaani lademe merglite või savikate lubjakivide vahel.

Siluri ja Balti klindi kulgemise skeemi esitlust vaata siit!

Olulisemad Siluri paljandid on:

• Võhmatu paekarjäär
• Kalana karjäär
• Kirbla pank
• Salevere Salumägi
• Kesselaiu pank
• Üügu pank Muhu saarel
• Püssinina pank Muhu saarel
• Pulli pank Saaremaal
• Panga pank Saaremaal
• Ninase pank Saaremaal
• Abula pank Saaremaal
• Suuriku pank Saaremaal
• Undva ehk Tõrvasoo pank Saaremaal
• Elda pank Saaremaal
• Soeginina pank Saaremaal
• Katri pank Saaremaal
• Kaugatuma pank Saaremaal
• Ohesaare pank Saaremaal
• Kübassaare pank Saaremaal
• Anikaitse pank Saaremaal