Hea esmamulje on teadupärast parim visiitkaart, mida endast teisele inimesele jätta.

Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära edasise hoiaku nii inimesesse kui ka firmasse, mida see inimene esindab.

Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli see nii ei ole- see on vaid teie fantaasiapilt sellest inimesest.

Esmamulje puhul kalduvad inimesed tegema üldistusi. Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse inimene teatud gruppi, mille liikmed peaksid tema arvates sarnanema ka teiste omaduste poolest.

Vahel võivad esmakohtumist varjutada inimeste varasemad kogemused ning väline sarnasus kellegi teisega. Tekivad nn. parataksilised moonutused. Kui keegi, keda te esimest korda elus näete, tekitab teis tugevat sümpaatiat või vastumeelsust, kaaluge, kas tegu pole mitte moonutusega ja teie ees olev inimene meenutab teile kedagi teist. Olge ettevaatlik, et mitte omistada uuele tuttavale iseloomujooni, mis tegelikult kuuluvad tollele teisele, muidu on tagajärjeks segadus ja arusaamatused.

Parataksilisi moonutusi on kergem märgata siis, kui keegi käitub teiega, nagu oleksite te keegi teine. Märkate, et teisse suhtutakse algusest peale kas tugeva poolehoiu või ägeda vastumeelsusega. Leiate end mõtlemast:" Ta ju ei tunne mind sugugi." Sellisel juhul võib küsida:" Kas ma meenutan sulle mõnda tuttavat inimest? Võibolla kedagi minevikust?"

Tavaliselt püüame kellegagi tutvudes end kõige paremast küljest näidata, kuid ebarealistlikult ilusat pilti luues tuleb olla valmis ebamugavaks suhteks, segadusteks ja arusaamatusteks.