Hispaania lõi oma klassikalise köögi alles avastusretkede aegu ja araabia kultuuri alusele.

Ibeeria poolsaarel elavad ibeeria hõimud vallutati 711a. araabia vallutajate (mauride) poolt ja alles aastal 1492. vabanes Ibeeria poolsaar täielikult mauridest. Tähelepandavaim, mida araabia vallutajad Ibeeria poolsaarele andsid, on kõik see, mille nad tõid gastronoomiasse. Nad tõid riisi, suhkruroo, safrani ja tsitrusviljad, lutserni, suvikõrvitsad, baklažaanid ja palju maitseaineid. Hispaaniast levis riis kogu Euroopasse. Araablaste kingitus on ka munakaste natillas (põhikreem), millest aastal 1611. sündis karamellkreem - Tocinillos de Cielo. Mis aga tänases Hispaania köögis üllatab, on see, et on säilinud Roomaaegne kaste garum - fermenteeritud kalakaste. Cartagenas valmistati eriti head garum´it, ilmselt lisati garum´ile mitmesuguseid lõhnataimi ja tilli, köömneid, pipart või koriandrit. Tänapäeval kuulub sarnase tehnoloogiaga valmistatud kalakaste Tai ja Vietnami toidukultuuri.

Kuna Christoph Kolumbus sõitis oma merereisidele Hispaania lipu all, siis Uue Maailma aarded saabusid Hispaaniasse.

• I reisilt 1492 - 1493 tõi ta kaasa ananassi, tšilli, maisi ja kalkuni
• II reisilt 1493 - 1496 on teated aedoa kohta
• III reisilt 1498 - 1500 tõi Kolumbus Euroopasse tomati
• IV reisil 1502 - 1504 pakuti Kolumbusele maitsmiseks kakaoube ning ta tõi neid ube Euroopasse ja tutvustas Hispaania kuningapaarile Fernando II ja Isabel I-le. Kuid teada on, et kakaod saatis Hispaaniasse ka konkistadoor Hernàn Cortés peale aastat 1519, kui ta vallutas Asteegid ja nende kuninga Montezuma. Juba suurem kogus kakaoube kommertseesmärkidel toodi Sevillasse 1585. aastal.
• Kartulit kirjeldas esimest korda oma kroonikas konkistadoor Pedro de Cieza de León aastal 1540, kuid Hispaaniasse tõi kartuli maadeavastaja Gonzalo Jiminez de Quesada aastal 1565.

Lisaks eelnevatele on Uuest Maailmast Euroopasse toodud veel avokaado, kõrvits, bataat, papaia, maasikas, vanilje, parapähklid, maapähklid ...

Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel.

Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogade valmistamisel veini.

Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado (tõlkes kalaoperett): kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-šerrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli küpsetatakse üle suurel paellapannil.

Piirkonna tähtsaks märksõnaks on katalaani kreem - dessertkreem, mille pealispinnal on karamellkiht.

Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Paella on liha, mereandide ja aedvilja tugevalt vürtsitatud segu koos riisiga. Rannarajoonides on iga päev laual kala ja mereannid, Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao.

Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Hispaania toidud koosnevad väga suurest hulgast toiduainetest. Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha.

Lihatooted

Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, ning tšillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos; pruugitakse paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka; levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo’ga traditsioonilisele Madridi kikerherne-lihahautisele.

Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega, olles valmistatud lambapiimast (villalón ja manchego), kitsepiimast (cabrales) ja mõnikord harva ka lehmapiimast (roncal).

Otse tänaval saab osta friteeritud magusat suupistet churro ning mandlitest, munavalgest ja suhkrust valmistatud, lugematute variatsioonidega maiustust turrón.

Üle kõige aga peavad hispaanlased lugu kartulimunaroast, mis kannab nime tortilja de patata. Tuntud rahvusroog on veel külm köögiviljasupp gazpacho.

Tapas

Tapa tähendab hispaania keeles kaant. Legendi kohaselt on tapased seotud vana kombega katta restoranides veiniklaas selle sisse lennata üritavate putukate eest leiva- või juustuviiluga või singilõiguga. Külastajad pistsid veini juues ka "kaane" nahka. Soolane suutäis innustas rohkem veini tarbima ja lõpuks hakkasid baaripidajad juba spetsiaalselt suupisteid serveerima. Klaaside peale hakati asetama väikeseid taldrikuid soolaste delikatessidega. Sellega oligi sündinud tapaskultuur Tänapäeval nauditakse Hispaanias tapaseid peamiselt ootena lõuna ja õhtusöögi vahel, sest Hispaanias on kombeks alustada õhtusöögiga mitte enne kella üheksat õhtul.

 

 

http://www.spain-holiday.com/blog/the-tapas-experience-part-two.php

Joogid

Veini valmistatakse riigi kõikides piirkondades, tuntud veinipiirkondi on üle 40.

Aperitiivina pakutakse Lõuna-Hispaaniast pärit herest ehk šerrit.

Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest. Boolitaoline janujook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist, mineraalveest ja tsitrusemahlast. Kangema segujoogi saamiseks lisatakse sangriale brändit või likööri.