Kreeka lõi kulinaaria nii ainelise kui vaimse aluse, andis puhta käsitööoskuse, aga ka söömise filosoofia. Nisu, viinapuu ja õlipuu sümboliseerisid Kreeka jaoks ainelise kultuuri ja religioosse kultuse kolme sammast ja rikkust. Kreeka algupärast toidukunsti mõjutasid pärslased, hiljem ka itaallased ja osmanid. Kuid tõeline vorst küpses vardas juba 5. saj. e.m.a. Kreeka territooriumil, mida tegi kokk Aphtonites ja mida kutsuti nimega allantes. Vorsti kõige levinumaks nimeks sai Kreekas oryae või salami (hea salami pidi sisaldama hobuseliha). Umbes 300a. eKr algas Kreeka köögikunsti suur tõus - tekkisid professionaalsed kokad, suhkrupagarid ja kirjutati esimesed kokaraamatud. Pärsiast võeti üle dolmad, kebab´id, baklavad jm.

Kreeka ei ole olnud ja ei ole ka praegu viljakandev maa. Vilja on saanud kasvatada vaid väga vähestes paikades. Raske oli ka karjapidamine. Tähtsaim piimaandja oli kits, kitsepiimajuust oli juba aegade algusest juustudest kõige tähtsam. Kreeka oli esimene kultuur, kes lõi hautise ehk liha ja aedviljad koos valmistatuna.

Kreekast pärit ajaloolised toidukultuuri mõjutajad:

• 572 - 497 e.m.a. - Pythagoras oli esimene tuntud läänemaailma vegetaarlane. Kuid tema vaated ei leidnud toetajaskonda ei hilisantiikajal ega keskajal.
• 334 - 324 e.m.a. - Aleksander Suur saatis Pärsia sõjaretkelt Kreekasse granaatõunu, safranit, pistaatsiapähkleid, jogurtit, sidruneid, virsikuid ja riisi (mujale Euroopasse jõudis riis araablaste vahendusel)
• 327 e.m.a. - Aleksander Suure kindral Nearchos leidis Induse kaldalt "india putke" ehk suhkruroo, mida oma mälestustes nimetas "meeks ilma mesilasteta".
• 460 - 374 e.m.a. - Hippokratese peateos Corpus Hippocraticum räägib peamiselt inimese toitumisest. Tema soovitatud seisukoht, et toidus peab olema 12-15 % valku, 25-35% rasvu ja 50-60% süsivesikuid kehtib tänase päevani.

Enamus Kreeka toite on aromaatsed ja värvikirevad ning suhteliselt lihtsad valmistada. Rikkalikus valikus on puu- ja köögivilja - viinamarjad, sidrunid, virsikud, aprikoosid, melonid, viigimarjad, datlid, kõrvitsad, sibulad, tomatid, baklažaanid, spinatid. Tähtsaim puu on aga oliivipuu ja oliivõli peaaegu iga toidu kohustuslik komponent. Populaarne toit, mida süüakse sageli on horiatiki ehk külasalat. Meil tuntud kreeka salati nime all.

Kui varem kasutati toitude valmistamisel peamiselt kitse- ja lambapiima, siis praegu on esikohale tõusnud lehmapiim. Valmistatakse jogurtit ja juustusid. Kreeklaste tuntuim juust on pehme feta, mida valmistatakse lehma-, lamba- või kitsepiimast. Alates Bütsansi perioodist kuni tänase päevani valmistatakse lamba- või kitsepiimast kõvajuustu kefalotiri´t. Jogurtist valmistatakse tzatziki´t s.o. kaste maitsestamata jogurti, küüslaugu ja kurgitükkidega.

Kuna Kreekat ümbritseb peaaegu igast küljest meri, siis kalapüük on selle rahva üks tähtsamaid tegevusalasid. Värske kala ja mereannid on Kreekas alati käepärast. Kaladest on levinud meriärn, meriahven, makrell, sardiin, kefaal ... Mereandidest krevetid, kaheksajalad, kalmaarid ...

Lihaliikidest tarvitatakse toiduvalmistamisel kõiki liike. Rohkem on ehk lambaliha. Tuntud lihatoidud: souvlaki (vardas grillitud sealihatükid), keftedes (lihapallid), moussaka (ahjuvorm hakkliha ja baklažaaniga), dolmades (pildil, hakkliha ja riisiga täidetud viinamarjalehed), stifado (hautatud vasikaliha sibulatega), gyros (vertikaalses ahjus küpsetatud lambaliha, kust lõigatakse ribadena tükke ja serveeritakse pitaleival koos salatiga).

http://en.wikipedia.org/wiki/Dolma

Kreeklaste magustoidud on idamaiselt magusad. See tuleneb türklastelt, kelle võimu all Kreeka oli sajandeid. Magustoitude sagedasteks koostisosadeks on mesi, rosinad ja pähklid. Moosi valmistatakse kõikidest puuviljadest sh ka õitest ja õielehtedest. Hästi levinud on meest ja pähklitest valmistatud küpsetis baklava. Küpsetiste valmistatamiseks kasutatakse eelistatult filotainast.

Jookidest hinnatakse eeskätt veine. Igas Kreeka piirkonnas on populaarsed omad veinisordid. Tuntud Kreeka jook on veel ouzo, aniisiga maitsestatud viinamarjadest villitud piiritusjook, mis vee või jää lisamisel muutub piimjaks. Teine Kreekas levinud kangem jook on raki, mis on puhas viinamarjadest tehtud kange naps.

Tüüpilist Kreeka söögikohta nimetatakse tavern´iks.

Valge kokamüts on arvatavasti pärit Kreekast. Legend jutustab, et kui kristlasi omal ajal Kreekas taga kiusati, põgenesid paljud kokad kloostritesse. Et teiste munkade seast välja paista, hakkasid nad kandma valget peakatet.