Araabiamaade kombed ja toitudest üldiselt

Araabiamaades avaldab islam tugevat mõju riigi juhtimises ja poliitikas. Samas pole iga araabiamaade riigi kodanik veel moslem.

Ramadani ajal on päikesetõusust päikeseloojanguni keelatud söömine ja joomine. Sellest keelust on vabastatud vaid lapsed kuni 11 aastani, haiged, rasedad ja vanurid. Sellest reeglist peetakse raudselt kinni, sest ramadan on RAMADAN.

Moslemite toidutavadega saab tutvuda leheküljelt: http://www.islam.pri.ee/haf/index.html

Vaatamata mõningatele erinevustele on Araabiamaade (Egiptus, Süüria, Alžeeria, Iraak, Maroko ...) köökidel palju ühiseid jooni. Keskne koht on maitseainetel ja värvirikkusel.

Maitseaineid kasutatakse palju (ingver, kaneel, nelk), aga road pole kunagi tulised. Toidu valmistamine nõuab palju käsitsitööd, sest toiduained hakitakse imepeeneks.

Araabia kombe kohaselt võib süüa vaid parema käe kolme sõrmega: pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrmega. Vasak käsi on mõeldud "räpaste" ülesannete jaoks, mis need siis ka ei oleks. Pole sugugi kerge süüa rasvast tilkuvat hiigelsuurt lambakintsu ainult ühe käega. Parimad palad ulatab teile võõrustaja - ebaviisakas on ise toitu võtta või keelduda tükist, mis teile ulatatakse, kuigi see võib olla liiga suur. Riisi surub võõrustaja (käega) pallikesteks ja annab need otse teile üle. Edaspidi võite riisipalle ise vormida, aga ärge puutuge lambaliha serveerimiskandikul. Võtta tuleb ainult seda, mida pakutakse. Kui jätta pisut toitu taldrikule, siis näitab see jõukust. Niisugustel söömaaegadel ei ole kunagi naisi - naised olevat meestele tüliks. Pärast söömist pestakse käed ja minnakse teed või kohvi jooma.
Araabia söömaaeg algab meze´ga (kirjapilt on mõnelpool mazzah või mezza). Araablastele tähendab see seltskondlikku sissejuhatust järgnevatele söögikäikudele. Meze on vana pärsia sõna, mis tähendab "proovi ja lõdvestu". Mezelauas maitstakse suupisteid: küpsetatud juustutükikesi, väikesi soolakurke, lambalihavorstikesi, röstitud pähkleid, maitsestatud oliive. Mezelauale kuuluvad peale suupistete veel oliivi-küüslaugu võie, tabbouleh-salat ja hoummous-pasta, mida süüakse koos pitaleivaga.

 

Tabbouleh - salat, mille põhikomponendiks on bulgur (keedetud nisutang).

 

 

 

 

Hoummous - kikerhernestest püree, mida seal nimetatakse salatiks. Meie mõistes on tegu võidega. Seda määritakse pitaleivale või pakutakse lihatoitude kõrvale.

 

 

 

 

 

Kõiki neid roogi võib pakkuda hiljem põhitoitude, eeskätt liha kõrvale.

Põhitoitudeks on tavalisimad: kofta (lihapallid), kebab (liharullid vardas), marineeritud broilerivardad, täidetud broileri rinnafilee, mereannid.

 

 

 

 

 

 

kebab

Magustoiduks söövad araablased imalmagusat halvaad, pähkleid ja datleid. Baklavat valmistasid algselt beduiinid. Baklava on meest ja pähklitest küpsetis, varemalt olid nad vaid rikastele kättesaadavad. Tänapäeval kuulub baklava peale Araabiamaade veel Türgi, Kreeka ja Balkani rahvusköökidesse.

 

 

 

Araablaste rahvusjoogiks on piparmünditee. Külalistele pakutav kohv on ülimalt magus, sest mida oodatum ja austusväärsem on külaline, seda magusamat kohvi pakutakse.
Araabiamaades ei ole kombeks üldse alkoholi juua - koraan keelab selle täiesti. Kuid võib-olla olid just Bagdadi alkeemikud need, kes leiutasid algelise destilleerimise. Kus ja millal pole teada, aga araablased sellega ilmselt hakkama said. Sõna alkohol tuleb araablastelt, nagu ka alembic, mis tähendab destilleerimisnõud. 14. sajandil, katku möllamise päevil tekkis suur nõudmine tulivee järele. Arvati, et järjekindel alkoholi pruukimine kaitseb surma vastu. Sellest viina nimigi: aqua vitae.
Vaatamata alkoholikeelule on teada alkohoolikuid-kaliife, kes karmide karistuste ähvardusel keelasid oma alamatel veini või õlle joomise.

 

Huvitavat lugemist araabia kommetest saab lisaks lugeda leheküljelt:

http://www.islam.pri.ee/reis/reis_6.html
« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License