Kalad
Kalad jagunevad kõhrkaladeks ja luukaladeks.
Kõhrkalu (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni ajastul elanud rüükalad,
kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi.
Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate
servadega. Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini.
Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri ajastu algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad.
Vaata ka Geoloogiamuuseumi kodulehelt.
Vaata videot rüükala animatsiooniga!
Luukalade rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused - ahvenad, haugid, särjed jt.
a
b
c
d
e
Kõhrkalade rekonstruktsioonid: a - hai ; b,c,d,e - rüükalad
Luukalade primitiivsemaid esindajaid olid Paleosoikumis elanud akantoodid, kes olid ogalised väikesed kalad, kes kasvasid 40 cm pikkuseks. Akantoodid surid välja Karbonis.
Paleosoikumi arenenumate luukalade hulka kuuluvad paleoniskoidid olid väga liikuvad ja nad kasvasid kuni 30 cm pikkuseks.
Devoni ja Karboni ajastul olid väga tavalised kopskalad (joonis 1), kes praeguseks on suures osas väljasurnud. Kopskalade pikkus ei ületanud enamasti 30 cm.
Vihtuimsed kalad on valdavalt väljasurnud, nende ainsaks esindajaks tänapäeval on perekond Latimeria. See kalarühm oli laialt levinud Paleosoikumi teisel poolel ja Mesosoikumi
alguses. Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit.
Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile
iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. Devoni ajastu esimesl poolel elanud vihtuimsetest arenesid evolutsiooni käigus välja kahepaiksed.
d
Paleoniskoidi rekonstruktsioon
d
Luukala rekonstruktsioon
Kopskala rekonstruktsioon
Vihtuimse kala rekonstruktsioon
Akantoodi rekonstruktsioon
Vaata ka Geoloogiamuuseumi kodulehelt.
Vaata lisaks http://geokogud.info/species.php