Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika pemised vahendid on:

• riigieelarve
• maksusüsteem

Nende kaudu tagatakse ühishüviste pakkumine ning mõjutatakse majandustegevust.

Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem.

Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:

• tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele
• riiklikud investeeringud
• pensionid, toetused, abirahad jne.
• riigivõla intressid

Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses.

Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud.

Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi.

Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):

• maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks)
• maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks)
• maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks)

Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid.