Kohtla kaevanduspark-muuseum asu Kohtla-Nõmme asula lääneserval, põlevkivimaardla keskmes, kus varud on praeguseks ammendunud.

Eesti põlevkivimaardla alal esineb põlevkivi vahekihtidena Uhaku ja Kukruse lademe paelasundis. Läbilõikes vahelduvad kergema põlevkivi ehk kukersiidi kihid hallide kõvema ja raskema lubjakivi kihtidega. Ka viimased võivad sisaldada orgaanilist ainet - kerogeeni, mis annab neile kollaka või roosaka värvitooni. Kerogeense lubjakivi mugulaid sisaldavad enamasti ka põlevkivi kihid. Tavakohaselt tähistatakse põlevkivi kihid suurte tähtedega A-st kuni K-ni. Läbilõige jaguneb kaheks. Alumises pooles (kuni kihini F1) on põlevkivi kihid paksemad, puhtamad ja sisaldavad vähem lubjakivi. Seepärast kaevandatakse just neid kihte, mida nimetatakse tootsaks kihindiks. Kiviõli kihistiku ülemises osas on aga selges ülekaalus lubjakivi.

Kohtla kaevanduses võib näha põlevkivi kihte A-st kuni F1-ni, mis moodustavad tootuskihindi kogupaksusega 3 m. Kõige paksemad ja puhtamad on põlevkivi kihid B, C ja E. Paekihi kannavad rahvapäraseid nimetusi nagu näit. kuradinahk jne.

Vaata Vanaküla põlevkivikarjääri geoloogilist läbilõiget Kohtla Kaevanduspark-muuseumi juures:

Skeem skaneeritud raamatust Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes