Killustikukarjäär asub Vasalemma asulast idas, teiselpool raudteed. Pindala on u. 4 km².

Karjääris paljanduvad Ülem-Ordoviitsiumi Keila ja Oandu lademedetriit- ja rifilubjakivid. Karjääri põhjaseinas paljandub u. 8 m paksune lasund lainjaskihilisi kuni muguljaid, lubimudast ja kivistise osistest moodustunud mudalis-detriitseid lubjakive Keila lademe Saue kihistik). Kihistiku alumisel piiril (karjääri põhjas) esinevad kivistunud lainevired. Need osutavad lubjakivide väga madalaveelistele, lainetusest mõjutatud tekketingimustele.

Piki karjääri idaseina lõunapoole liikudes ilmuvad mudalis-detriitses kivimis heleda, jämedateralise lausdetriitse lubjakivi vahekihid, mis koosnevad valdavalt okasnahksete, merikerade skeletiosistest, mille vahel mudaline materjal puudub. Lõunasuunas asendub Saue kihistik Vasalemma kihistuga.

Vaata Vasalemma paekivikarjääri põhjaseina geoloogilist läbilõiget: 

Skeem skaneeritud raamatust Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes

Vasalemma kihistu heledad paksukihilised, jämedateralised lubjakivid sisaldavad lubimudast moodustisi, nn. bioherme (organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud merepõhjakõrgendik). Nende paksus või ulatuda 10 m ja horisontaalulatus 300 m. Arvatakse, et mudapanku moodustasid mikroorganismid, kes sadestasid mereveest lubimaterjali. Sellele mudakühmule kinnitusid juuretaoliste moodustistega merikerad ja teised varrega põhja kinnituvad okasnahksed. Pärast nende surma lagunesid nende lubitoesed plaatideks ja varrelülideks, miskuhjusid mudapankade ümber ja moodustasid jämedateralisi lausdetriitseid lubjakive. Okasnahksete juurestik jäi aga mudapankade pinnale, takistades selle laiali kandumist. Nii kerkis nende pind ümbritsevast merepõhjast veidi kõrgemale. Mudapanku võib pidada omapärasteks rifimoodustisteks. Neis võib leida ka sammalloomade ja lubivetikate kivistisi.

Kuna kõik paese alupõhja kihid on lõuna poole kaldu (u.3 m 1 km kohta), siis karjääri lõunaosas katavad Vasalemma kihistut u. 6 m paksuselt nooremad kihid. Need kuuluvad osaliselt juba Oandu lademesse. Sel ajal hakkasid riffide moodustumises osalema suurte koloniaalsete kärgkorallide - tabulaatide esindajad, mis viitab merevee soojenemisele (Baltika ürgmanner oli jõudnud troopilisse vöötmesse.

Vasalemma kihistu lubjakivi on tuntud "Vasalemma marmori" nimetuse all. Seda on kasutatud ehitus- ja dekoratiivkivina. Sellest on ehitatud Padise klooster, Harju-Risti ja Harju-Madise kirikud, Vasalemma ja Laitse mõisa. Praegu kasutatakse teda ainult killustiku tootmiseks.

Bioherm Vasalemma karjääris.

Foto skaneeritud raamatust Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes