Käsijalgsed ehk brahhiopoodid olid üksikult elavad selgrootud, kes kuulusid mere põhjaelustiku hulka. Nende kivistisi leiame Eestis juba kambriumi liivakividest alates. Kõige arvukamad on nad Ordoviitsiumi ja ka Siluri lubjakivides. Meieni on säilinud nende loomakeste kahest erineva kujuga poolmest koosnevad karbid, mis looma eluajal mahutasid nende pehme keha. Jala abil kinnitus käsijalgne merepõhjale või kaevus mõnevõrra põhjamudasse . Karbi sisemuses, selle tagumises osas, paiknesid karpi avavad ja sulgevad lihased, karbi eesmises servas aga nn. käed - ühtaegu hingamiseks ja toidu haaramiseks kohastunud elundid.

Käsijalgsed jagatakse kahte klassi: puuduluksed käsijalgsed (Inarticulata) ja luksed käsijalgsed (Articulata).

Tamsalu lubjapargis on võimalik jälgida kaltsiitse kojaga käsijalgse Borealis borealis massilist kuhjet - mitme meetri paksune lubjakivikiht koosneb selle käsijalgse kojapoolmetest. Arvukalt käsijalgseid võib leida Ülem-Ordoviitsiumi põlevkivikihindist ja põlevkivimuuseumi aherainemägedest.

Pilt aadressilt http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/brachiopoda.html