Okasnahksed on vormilt väga mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, ketta- või südamekujulise kehaga) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides.

Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva.

Okasnahksed jaotatakse: meriliiliad, homalosoad, meritähed, meripungad ja merisiilikud.

Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Saaremaal Kaugatuma paljandis on suuri okasnahksete varrelülisid sisaldavad lubjakivid, mida nimetatakse "sõrmuspaasiks". Väikseid okasnahksete varrelülisid leidub ka Lääne-Eesti ja saarte ranniku klibuvallidest.