Lülijalgsed
Trilobiidid on vanim lülijalgsete rühm, kelle kivistisi on teada Kambriumist kuni Permini. Olid mereloomad ja elasid madalmeredes. Tuntakse umbes 10 000 liiki. Enamus
trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha
kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv
kitiinkest, mis koosnes peakilbist, lülilisest kerest ja sabakilbist. Peakilbi
seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele
kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed.
Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid
mudaorganisme. Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist
üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi).
Pilt aadressilt:http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/trilobita.html
Vaata lisaks Eesti kivististe kodulehelt!
Skorpionilised ehk eurüpteriidid on Siluri kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Meriskorpionid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma, aga maismaavormidel jalad pikenesid ja nende lõpuosadmuutusid käppadeks, mis kohastusid maismaal käimiseks. Nemad eraldatakse kaheküüniseliste rühma. Maismaaskorpione on leitud Karboni ajastu ( 359-299 milj. a.tagasi) kivististe hulgast.
Trilobiidid
Pildid
