Sammalloomad on tüüpilised koloonialise eluviisiga loomad, nende üksikud isendid on skeleti kaudu kokku kasvanud. Koloonia koosneb väikestest loomikutest ja tekib algsest üksikloomikust korduva pungumise tulemusena. Kogu loomakoloonia võib kasvada kuni poole meetri suuruseks, sammallooma üksikisend või loomik on aga mikroskoopiliselt väike. Masssivsed sammalloomade kolooniad võivad meenutada koralle, väliselt võib vahet teha selle järgi, et sammalloomade loomikud on väiksemad kui korallide omad. Teiselt poolt on mõnedel sammalloomadel teatav väline sarnasus kõrgemate taimedega ja ka vetikatega, sellest siis ka kogu hõimkonna nimetus.

Eesti Siluri lubjakivides on sammalloomad tavalisimad kivistised. Kolooniad võivad olla okslikud, poolsfäärilised või koorikjad.

Pilt aadressilt: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bryozoa.html

Vaata lisaks Eesti kivististe ja Kivististe määraja lehtedelt!