Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Väga suurt tähelepanu pööratakse toorainete kvaliteedile. Ka esteetilisele poolele, toidu lõhnale ja roogade väljapanekule, pööratakse suuremat tähelepanu kui läänemaailmas.

Toidukunst põhineb kolmel osal: riis või nuudlid, pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. Kõiki söögikorras olevaid roogi saab maitsestada kolme Jaapani köögi põhilise maitseainega: dashi puljong, miso ja sojakaste. Jaapani toit sisaldab väga vähe rasva, kuid on suhteliselt soolane.

Traditsiooniline Jaapani toidukord koosneb ühest või mitmest erinevast pearoast, kausitäiest riisist, kausikesest supist ja marineeritud köögiviljadest (tsukemono). Toitu ei liigitata mitte põhikoostisosade (köögiviljad, kala, liha) järgi, vaid valmistamise meetodi järgi (grillitud, aurutatud, keedetud ...). Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest, ka tänapäeval on Jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek.

Väga palju süüakse kala, põhjuseks oli budismi levik, mis piiras liha söömist ja ka pikk merepiir.

Jaapani põhitoiduaine on riis. Vanasõna ütleb: "Mida rikkam tera, seda madalamale painutab riisitaim oma viljapea". Seletatakse vanasõna nii: mida võimsam on inimene, seda alandlikum peaks ta teiste vastu olema. Riis kuulub iga toidukorra juurde.

Sushi on tänapäeval läänemaailmas tuntuim Jaapani roog. Hapustatud riisiga on kombineeritud erinevad lisandid, mis serveeritakse kaunikujulise suupistena. Peamised koostisosad peale riisi on norilehed, vasaabi ja sojakaste. Sushi tuntumad liigid on maki, nigiri ja temaki.

1960 või 1970ndatel hakati Los Angeleses Tokyo Kaika nimelises restoranis sushi valmistamise ideest lähtuvalt valmistama Kalifornia rulle. See andis tõuke sushi populaarsuse levikule läänemaailmas.

Nuudlid levisid Hiinast Jaapanisse ja on tänapäeval kujunenud Jaapani toidukultuuri lahutamatuks osaks. Kaks traditsioonilist Jaapani nuudlitüüpi on soba (tatrajahunuudlid) ja udon (nisujahunuudlid). Süüakse neid nii kuumalt kui külmalt, kas sojakastme või dashi puljongiga. Viimase aastasaja jooksul on populaarseks lõunasöögiks kujunenud ramen´id ehk hiinapärased nuudlid, mida serveeritakse puljongis koos liha või muude käepäraste toiduainete tükkidega.

Tuntumaid toite

Tempura pärineb tegelikult Portugali misjonäride ajast. Tegemist on õhukeses taignas frititud mereandide ja köögiviljatükkidega, mida serveeritakse veel särisevana riisipaberiga kaetud bambusrestil.

Miso on kääritatud sojaubadest (võib sisaldada ka mõnda vilja) valmistatud pasta. Seda kasutatakse kastmete, suppide ja marinaadide valmistamisel.

Sashimi tähendab õhukesteks viiludeks lõigatud (enamasti tooreste) mereandide valikut. Serveeritakse eelroana koos sojakastme või vasaabiga.

Yakitori on grillitud kanavardad

Joogid

Jaapani visiitkaardiks on saanud ritualiseeritud teejoomine, 15. sajandil Hiinast ülevõetud rituaal. Tee kõrval on traditsiooniline Jaapani jook sake. Riisist, kergitatud riisipärmist ja veest fermenteeritud jook. Algselt valmistati seda vaid talvel, tänapäeval aastaläbi. Jaapanis ei tohi saket ja õlut endale ise kallata. Terve söögiaja tuleb olla valvel, et märgata, kas naabri saketass või õlleklaas vajab täitmist. Kui selles on vähem kui pool, siis tuleb juurde kallata; ja kui enda omas on vähem kui pool, peab naaber selle täitma. Ise kallates häbistaks me naabrit. Sake oli viimane jook, mida pakuti Jaapani kamikaze-lenduritele.

Jaapani toidukultuuris puuduvad magustoidud, serveeritakse vaid puuvilju. Ei ole ka piimatooteid ja juustu.