Kalkahjul asuvad Eesti iseloomulikumad Devoni ajastu paekivipaljandid. Suurim ja külastatavam paljand on kuni 4 m kõrgune ning umbes 300 m pikkune Peetri jõe äärne kaldajärsak. Kohanimi Kalkahju tähendab kirjakeeles lubjaahju: nimelt põletati mõisa ajal jõe kaldast murtud paekivist lupja ehitustööde tarbeks.
Paljand koosneb ülemises osas hallist tugevast ja urbsest dolomiidist, alumises osas olev dolomiit on aga peenekihilisem, pudenedes õhukeste liistakutena. Dolomiidikihtide vahel paljanduvad savi vahekihid. Tegu on 385-359 miloni aasta vanuse Ülem-Devoni Plavinase lademe paekiviga, mis paljandub väga kitsal alal Kagu-Eestis. Need on ühtlasi kõige nooremad aluspõhjakivimid, mida Eestis näha saab. Jõest ülesvoolu asub veel kaks paljandit, neist üks jõe parem- ja teine vasakkaldal.
Devoni ajastul paikes Eesti ala Baltika ürgmandri koosseisus ekvaatori piirkonnas. Kokkupõrke tagajärjel on Baltika ürgmanner ühinenud Laurentiaga, moodustades suure Euroameerika kontinendi. Meie ala kattis madal ja soe rannikulähedane meri, kus elas arvukalt ürgseid kalu. Ülem-Devoni Plavinase lademe dolomiitides on leitud rüükalade kivistisi. Rüükalad olid kohmakad ujujad, kes liikusid merepõhja-lähedastes veekihtides. Oma nime on nad saanud keha katva paksu monoliitse rüü järgi. Näiteks rüükala Bothriolepis'el oli pea ja suur osa kehast kaetud kilbiga, kuid tagakeha ja pikk saba olid kaitseta. Seetõttu kaevas Bothriolepis kilpideta kehaosad merepõhja setetesse.
Peetri jõe pae- ja liivakivipaljandite, jõeoru ning haruldaste taime- ja loomaliikide kaitseks loodi 2005. aastal Peetri jõe maastikukaitseala. Kaitseala kuulub ka Natura 2000 loodusalade hulka. 75 km pikkune Peetri jõgi, mis saab alguse Lätist ning suundub Mustjõkke, on siinsel Kalkahju-Karisöödi lõigul vaid 0,4-0,7 m sügavune. Jõevool on muutliku kiirusega - 0,2-1,9 m/s, vesi on puhas. Peetri jõgi pakub elupaiku mitmetele Euroopas ja meil ohustatud loomaliikidele: paksukojaline jõekarp, hink, võidas, jõesilm, harjus ja jõeforell. Lisaks paekivile paljanduvad Peetri jõe kaldal Karisöödil ja Jürimäel Amata lademe liivakivid. Ka need paljandid on haruldased, Võrumaal leidub väiksemaid sama ajastu paljandeid vaid Piusa jõgikonnas Vastseliinast ülesvoolu.