Ahja jõe paljandid asuvad jõe paremal kaldal. Tartu-Põlva maanteelt viib tee Taevaskoja radteejaama kõrvalt maastikukaitseala parkimisplatsini, kust viib tee Väikese Taevaskoja liivakivipaljanditeni. Sealt 300 m ülesvoolu asub Suure Taevaskoja paljand. Liivakiviseinad on oma nime saanud tõenäoliselt selle järgi, et taarausulised eestlased pidasid siin oma kogunemisi.

Väikese Taevaskoja paljandi ülaserva pikkus on 140 m ja kõrgus kuni 10 m. Kollakasvalge ja rooskaskollane õhukeste violetsete ja kollakaspruunide vahekihtidega liivakivi on selge põikihilisusega. Paljandi keskosas on liivakivis Neitsikoopa nime kandev koridorilaadne käik, mille põhjas voolab allikaoja. Koopasuu kõrgus on ligikaudu 5 m, laius allosas 4 m.

Rahvajutu kohaselt kuduvat koopas kuldtelgedel kangast linalakk neitsi. Teda näevad ainult sõnajalaõie otsijad jaanilaupäeva öösel. Teise jutu kohaselt viib koobas Jõevaimu asukohani, kus uppunud neitsite hinged peavad kuduma allilma rahvale riideid ja allikavees kulda pesema. On ka hoiatatud, et koopasse siseneja jääb pimedaks või läheb hulluks.

Väkese Taevaskoja ülesvoolupoolses madalamas osas on Emaläte, kus koopaava viib grotti kust voolab välja allikas. Allikaveel olevat tervistav toime.

Suure Taevaskoja liivakivisein on lõunast itta pöörduva järsu jõekäänu edelaserval peaaegu 150 m pikkune ja ligi 20 m kõrgune. Põikihiliste liivakivide kompleks on kirjuvärviline. Vahelduvad kollakad, hallikad, rooskasvalged ja lillakaspruunid kihid. Suure Taevaskoja juures olev kivi oli muinasajal ohvritoomise koht. Taevaskojaga on seotud ka muistendid Vanapaganast, kes leidnud siin mugava elupaiga.