Lauakatmine

Selvelauad

Selvelaudadeks nimetatakse laudu, mille juures külalised ei istu, vaid teenindavad end ise. Söömine võib toimuda nii seistes kui ka istudes.

Enam levinud selvelauad on:

  • furšettlaud
  • rootsi laud
  • puuviljalaud
  • juustulaud
  • kokteililaud
  • eeljoogilaud
  • tervitusjoogilaud

Furšettlaud

... on laud, mille ääres ei istuta. Laual pakutavad joogid ja road on sellised, et neid on võimalik süüa näppude vahel või siis kahvliga. Menüüsse kuuluvad suupisteleivad, väikesed pagaritooted, tikusuupisted, küpsised, väikesd koogikesed, kompvekid, puuviljad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid.

Laud on enamasti mitmetasapinnaline, külluslikult kaunistatud. Furšettlauda kaetakse enamasti väga pidulike sündmuste puhul nii vabas õhus kui siseruumides.

Rootsilaud

Rootsi lauas on toidud, serveerimisnõud ühel või mitmel laual. Toidud serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Söömine toimub eraldi laudade ääres, mis võivad olla samas või isegi teises ruumis.

Rootsi lauana võib katta hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaudu, samuti kohvi-ja teelaua ning vastuvõtulaua (rootsilauad on laevadel ja hotellides).

Rootsilaua menüüs võivad olla: külmad ja kuumad eelroad, pearoad, vaheroad, järelroad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid.

Roogade juurde on paigutatud ka vastavad söögiriistad ja -nõud.

Rootsilaua võib katta ka nii siseruumides, kui ka välisõhus.

Puuviljalaud

Puuviljalaudu pakutakse lühiajaliste vastuvõttude puhul. Laud peab jätma kerge ja kauni mulje. Menüüs on puuviljad, suupisted, küpsised, kompvekid, pähklid, koogikesed karastavad joogid ja alkohoolsed joogid.

Puuviljalauda võib katta ka nii siseruumides, kui ka välisõhus.

Juustulaud

Juustulaud võib olla kaetud nii nagu furšettlaud või nii nagu rootsilaud. Juustualauale võib lisaks juustuvalikule pakkuda ka köögivilju, pagaritooteid, küpsiseid, pähkleid, keediseid, tikusuupisteid, suupistevõileibu, karastavaid jooke ja alkohoolseid jooke.

Juustulaudu võib katta nii siseruumides kui ka välisõhus.

Kokteililaud

Kokteililaud kaetakse kokteilivastuvõtuks lõunasel ajal või õhtupoolikul. Kokteililaual serveeritakse kokteile ja segujooke ja nende juurde sobivaid väikesi suupisteid.

Kokteililauda võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus.

Eeljoogilaud

Eeljoogilaud eelneb enamasti pidulaua istumisele või selvelauaga vastuvõtule. Selle laua eesmärk on pakkuda külaliste kogunemise ajaks tegevust. Joogiklaasid pakutakse kaunilt vormistatud lauale, mille taga külalised ei istu. Eeljooke võib pakkuda ka kandikutelt.

Eeljoogiks sobivad šampanja, vahuvein, lahjad segujoogid, vett.

Eeljoogilauda sobib katta nii siseruumides, kui ka vabas õhus.

Tervitusjoogilaud

Tervitusjoogilauaga vastuvõtt on väga väikest aega kestev üritus: pool tundi, kuni tund. Selle lauaga võib tervitada kas mingit isikut, sündmust (pruutpaari, juubilari) enne lauda istumist.

Tervitusjookideks on vahuvein, šampanja, vein, lahjad segujoogid. Jooke võib pakkuda ka kandikutelt. Siin on sobilik kasutada ka kompvekke, šokolaadi, küpsiseid, pähkleid.

Tervitusjoogilaud võid olla nii siserumides kui ka vabas õhus.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License