Kirss

Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Kirsid sisaldavad happeid, suhkruid, lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid ja 100g kohta 15mg C-vitamiini.Maguskirssi nimetatakse ka mureliks. Viljade värvus on valkjaskollasest mustjaspunaseni.

Kirsse võib süüa värskelt, kuumtöödelda ja konserveerida.

Ploom

Ploome on erineva kuju ja värvusega, maitselt hapust magusani. Sisaldadvad 7...13% suhkruid, happeid , karotiini ja pektiini.

Ploome võib süüa värskelt, kuumtöödelda ja konserveerida.

Aprikoos

Aprikoosid sarnanevad virsikuga, kuid on palju väiksemad. Vili on pisut sametine, viljade suhkrusisaldus on väga erinev, kõikudes 4-20 % vahel. Peamine suhkur on sahharoos. Pektiinaineid leidub viljas 0,1-1,1%. Eriline tähtsus on aprikoosidel karotiini (A-provitamiin) suure sisalduse tõttu, ta on tervistav puuvili.

Aprikoosid on magusad, neid süüakse värskelt, tehakse moosi, mahla ja ka kuivatatakse.

Virsikud

  Virsik on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 5-10 cm pikk ja kaalub keskmiselt 70-75 g.Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend.Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.

Nektariin on väikese siledakoorelise virsiku sort.