Marjad on keemilise koostise ja toiteväärtuse poolest lähedased puuviljadele. Enamik marju on rikkad C- vitamiini ja mineraalainete poolest.

 

Viinamari

Viinamari on hariliku viinapuu vili. Sisaldavad 16...24% suhkruid, 0,4...1,5% happeid teiste marjadega võrreldes on viinamarjas rohkem B1 vitamiini, C-vitamiini on viinamarjades vähe . Viinamarjad jagunevad veini-, kuivatus- ja söögisortideks.

Kasutatakse mahlaks, veiniks ja kuivatatakse.

Sõstrad jagunevad mustaks , punaseks ja valgeks sõstraks.

Mustsõstar

Sõstrad on väga vitamiini rikkad. Mustsõstar on C-vitamiini poolest kõige väärtuslikum. Mustas sõstras on palju karotiini ja P-vitamiini. Viljaliha mahlakas ja magushapu.

Kasutatakse moosiks, mahlaks ja veiniks. Mustsõstra lehed sisaldavad eeterlike õlisid neid kasutatakse konserveerimisel.

 

Karusmarjad

Karusmarjad sisaldavad sõstardega võrreldes rohkem suhkruid.C-vitamiini ja mineraalaineid vähem.

Kasutatakse moosiks, mahlaks ja kompotiks.

 

Astelpaju

Astelpaju viljade värvus on oranžikas punasest kuni kollaseni . Maitselt on hapukas.Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid.

Kasutatakse moosiks, mahlaks ja valmistatakse õlisid.

 

Jõhvikas ehk kuremari

Jõhvikas sisaldab kuni 3% happeid, 2...6% suhkruid, 22 mg C-vitamiini 100g kohta ja B-rühma vitamiine. Hea säilivus on tingitud marjas leiduvast bensoehappest.

Kuivatatakse, kasutatakse mahlaks ja moosiks.

 

Maasikas

 

Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda, fosvorit , magneesiumi ja joodi,C-vitamiini 40...80% 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused.

Kasutatakse moosiks ja kondiitritoodetes hooajal värskelt. Võib ka sügavkülmutada.

 

Vaarikas ehk vabarn

Vaarika vili koosneb paljudest kokkuliitunud luuviljadest. Sisaldab kuni 9% suhkruid ja 1...2% happeid. Mineraalainete, eriti raua poolest on rikkamad metsvaarikad.

Kasutatakse moosiks mahlaks ja veini valmistamisel.

 

Pohl

Pohlad sisaldavad lisaks pensoehapet ja on järel valmivad.

Kasutatakse mahla, moosi ja veinide valmistamisel.

 

Mustikas

Mustikad on spetsiifilise aroomiga, suure parkaine sisaldusega.

 

Kasutatakse moosi, mahla ja kompottide valmistamisel.

Aroonia

Aroonia marjad jagunevad mustaks ja punaseks .Söödavad on mustad aroonia marjad, sisaldavad rohkesti parkaineid ja P-vitamiini.

Kasutatakse siirupi valmistamiseks.

 

Kibuvitsamarjad

Kibuvitsamarjad sisaldavad erakordselt palju C-vitamiini.

Marju kuivatatakse ja kasutatakse tee jookide valmistamisel.

 

Põldmari ehk pampel ehk aedmurakas

Põldmari on liitmari, vili sinakasmust või must.

Väga hea mahla valmistamisel, väga mahlane.

Rabamurakas

Rabamurakas on mesikollane.

Väga hea moosi mari.