Eneseregulatsioon on protsess, mille käigus jälgitakse pidevalt arengut ja liikumist kindla eesmärgi suunas, kontrollides tulemusi ja pöörates heaks ebaõnnestunud katseid.

Lihtsamalt öeldes on eneseregulatsioon oma elu juhtimine.

Selleks, et mingis suunas liikuma hakata, on vaja kõigepealt siht paika panna, eesmärgid seada.

Tee endale selgeks, mida sa tahad.

Tõeliselt hästi saavad välja tulla vaid tegemised, mida sa ise naudid ja mis sulle rõõmu pakuvad.

Lõpeta enda kritiseerimine ja teistega võrdlemine.

Me kõik oleme mingil moel ebakindlad, igaüks kogeb olukordi, mil eneseusaldus lööb kõikuma. Süüdistame end tehtud vigade pärast ja kirume väljaöeldud kohatute sõnade pärast. Ära mõista end hukka!  

Kui tahad end kellegagi võrrelda, siis võrdle selle minaga, kes oli veel eile. Võrreldes end teistega, paned endale eesmärgid, mida suure tõenäosusega täita ei suuda, kuna need pole sinu eesmärgid.

Kiida end ja ole tänulik.

„Kriitika murrab su vaimu, kiitmine ehitab selle üles," on keegi öelnud. Kiida end ka väikeste edusammude puhul! Mõtle läbi ja pane kirja, millised on su anded, mis sul hästi välja tuleb.

Muidugi on raske seda ülesannet täita, kui meid on kasvatatud vaimus, et enda kiitmine on kurjast, aga nagu kõige muu puhul, aitab siingi harjutamine.

Luba end aidata.

Küsi sõpradelt-kolleegidelt abi, kui seda vajad! Sa ei pea kõigega ise hakkama saama, paljalt oma tahtejõu najal punnitama! Abi palumine ei tähenda, et oled nõrk või saamatu. Vahel seisneb tugevus just julguses abi küsida. Ja nii võid üllatuda, kui palju on tegelikult su ümber häid ja abivalmis kaaslasi.

Ole kannatlik ja enda vastu leebe.

Enesemuutmine on raske ja aeganõudev, anna endale aega! Kui sa õpid midagi uut või teed midagi esimest korda, siis sa ei oota ju endalt veatut tulemust? Vahel seame ise oma lati nii kõrgele, et hirmutav on hoovõttu alustada. Kõige tähtsam on olla kannatlik. On loomulik, et vahetevahel tulevad teele takistused ja tõrked.