Ühiskonnas on toimunud lühikese ajaga väga suured muutumised, mis nõuavad inimestelt kiiret kohanemist ja ümberorienteerumist. Pidev kohanemine muutustega põhjustab koormavat valvelolekut ja väsimust.

On täheldatud, et tänapäeva maailma on tasapidi hiilinud "uued tõved".

Rõõmupuudustõbi.

Rõõmupuudustõve taga on tänapäeva inimese kärsitus ja kiirustamine. Soovime  ise ja teisedki ootavad meilt üha rohkem, ikka paremat, kvaliteetsemat ning tõhusemat. Pingelises õhkkonnas on rõõm kerge kaduma. Rõõmupuudustõve sümptomid on ärrituvus, agressiivsus, kannatamatus ja viha. Elustrateegiaks on iga hinna eest ellu jääda.

Rõõmu toime on soodne mitmes mõttes. Rõõm tugevdab meie kaitsesüsteemi. Nii võiks arvata, et korraldame endale ülepäeviti rõõmsaid sündmusi, saame hea "kaitsepookimise" näiteks gripi vastu. Huumor mõjutab samuti kesknärvisüsteemi.

Uurimustest on selgunud, et rõõm on kergesti nakkav-nii nagu vimm ja tusasuski. Niisiis pole ükskõik, kelle seltskonnas aega veedame, ega seegi, millega ise teisi "nakatame". Rõõm, naer ja huumor "õlitavad" kooselu.

Kiirustamishaigus.

Kiirustamine on tõeline moehaigus, kõigil energilistel "korralikel inimestel" on alati kiire.

Tegelikult hakkab liigse kiirustamise korral tegevuste kvaliteet langema, tehtule kulunud aeg muutub raisatud ajaks, vigu tekib enam, rohkem juhtub tööõnnetusi, suureneb stress ja kurnatus, inimesed haigestuvad, koostöö nõrgeneb, arendus- ja uuendustegevus on pärsitud.

Kiirustamine ei ole paratamatu, on vaja võtta aega oma eesmärkide ja nendele viivate sammude läbimõtlemiseks ja järjestamiseks.

Info ahmimine.

Kuidas olulist teavet ära tunda? Kuidas tarbetu teabe hulka vähendada? Teadlased on leidnud, et teabe liigne ahmimine tekitab meile infovaevusi.

Liigse info kugistamine ja selle alla mattumine on tõeline probleem. Tuleb õppida end info ülekülluse eest kaitsma. Et muuta informatsioon mõtestatud teadmiseks, vajab meie aju aega ja puhkust.

Infomüra vastandina on taas ausse tõusmas vaikus. Vaikuses kerkivad üles olulised asjad.

Unevõlg.

Piisav uni on üks meie töövõime tugisambaid. Uni ei ole lihtsalt puhkus, sel ajal käsitleb aju aktiivselt päeva sündmusi ning töötleb uut infot.

Vallatlemisvaegus.

Pideva kiirustamise, tulemuslikkuse taotlemise, ajapuuduse ja unevõla õhkkonnas kipuvad ununema rõõmu ja energiat andvad vähem tähtsad asjad, mis nõuavad lapselikku meelt ja soovi pageda argipäevast vallatlemise ja mängude maailma. Mida vallatlemine kellelegi tähendab, on muidugi väga individuaalne.

Kultuurivaegus.

Põhjamaades läbi viidud uurimuse käigus analüüsiti inimeste vaba aja harrastuste ja tervise vahelisi seoseid. Uurimuses käsitleti kinos, teatris, kontserdil, muuseumis ja spordivõistlustel käimist, spordivõistluste jälgimist ja kirikus käimist.

Tulemused näitasid, et kogetud tervislikul seisundil oli kõige positiivsem seos muuseumikülastusega, järgnesid kontserdil, kinos ja kunstinäitusel käimine. Üllataval kombel ei mõjutanud kirikus käimine ja tugitoolisport kogetud tervislkku seisundit.

Selgus, et inimestel, kellel puudus kultuuriharrastus, oli 75% suurem risk end haigena tunda.