Tangained kaerast

Erinevalt nisust jääb kaera töötlemisel alles tuuma ümbritsev mineraalaineterikas kest ja idu. Seetõttu on kaerast valmistatud tangainete toiteväärtus kõrgem.

Kaerast tehakse kaeratangu, kaerahelbeid, kiirkaerahelbeid, kaerajahu ja kaerakliisid.

Purustamata kaeratangud saadakse sõkaldest eraldatud kaerateradest, mida on aurutatud ja kuivatatud.

Muljutud kaeratangud on rihveldatud valtside vahel laiaks muljutud kaeratuumad.

Kaeratangudes on kõige rohkem rasvu (6,5-7,5%) ja valku (14-15%).

Kaerahelbeid ehk herkulot tehakse kooritud kaeratangust. Tuumad aurutatakse ja seejärel pressitakse paksemateks või õhemateks helvesteks. Saadud helbed kuivatatakse. Mida õhemad on helbed, seda kiiremini need pehmeks keevad. 1 osa kaerahelveste kohta tuleb võtta 2-3 osa vedelikku. Keevad umbes 15-25 min.

Kiirkaerahelbeid valmistatakse röstitud kaeratangust. Röstimine teeb kahjutuks ensüümid, mis hapendavad kaeras leiduvat rasva. Pärast röstimist kaer aurutatakse ja seejärel pressitakse õhukesteks helvesteks. Edasi kuivatatakse helbed õhuga. Selliselt töödeldud kaerahelbed säilivad pikka aega ega muutu mõruks. Toiteväärtus on samasugune, kuid maitse on teine. Keetmisaeg 3-5 min. Veel sobivad kaerahelbed küpsetiste valmistamiseks.

Kaerajahu on rikas B1- vitamiini poolest ja sisaldab K, Mg ja Fe. Kaerajahu on arstide sõnul ainus jahuliik, mis alandab vererõhku. Kaerajahus on palju limaaineid, kuid ei ole gluteeni (liimvalku) ja seetõttu taignatooted küpsetamisel ei kerki. Kaerajahust saab teha muretaigna küpsiseid. Kuklite valmistamiseks tuleb lisada nisujahu ja saiakesed jäävad tihkemaks. Kaerajahu on ka üks kama komponentidest.

Kaerakliid on jahu jahvatamise jääk. Kaeraklii on kujult pikem ja kitsam kui nisuklii. Kaerakliid keedetakse pudruks nagu kaeratangu. Kaeraklii on kõige tervislikum ja kiudaineterikkam osa kaerast. Klii sisladab magneesiumit, fosforit, rauda, tsinki ja foolhapet. Kuna kaerakliis olev kiudaine on vees lahustuv, siis aitab see organismist välja viia halba kolesterooli. Lisaks vähendab ka suhkruhaige insuliinivajadust.

Kaerahelbed
Kiirkaerahelbed
Kaerajahu
Kaerakliid
Pilt nami-nami.ee
Pilt toidutare.ee
Pilt veskimati.ee
Pilt veskimati.ee

iDevice ikoon Erinevad helbesegud

Neljaviljahelbed valmistatakse täisterarukkist, -kaerast, -nisust, ja -odrast. Kasutatakse putrude ja suppide valmistamiseks, küpsetamiseks ja naturaalselt näitieks jogurtiga.

Lisaks neljaviljahelvestele valmistatakse veel viie, seitsme- ja kaheksaviljahelbeid. Peale nelja põhiteravilja helveste lisatakse juurde hirsi-, maisi-, riisi-, tatrahelbeid, nisukliisid ja linaseemneid.

Kõiki eeltoodud helbesegusid saab kasutada müslisegu valmistamisel lisades, röstides helbeid mee-õlisegus (+125 C juures 30 min) ja lisades juurde pähkleid, rosinaid ja kuivatatud puuviljatükke (veel +125 C juures 15 min).

kiirneljaviljahelbed
 
Pilt veskimati.ee  

 


iDevice ikoon Kasutamine ja säilitamine

Tänu oma suurele rasva- ja valgusisaldusele mõjub kaerast tangainete kasutamine ainevahetusele, peletab väsimust ja suurendab töövõimet. Sobib noorukitele, sportlastele, füüsilise töö tegijatele, haigusest taastumiseks ja dieettoiduks.

Kõige enam tehakse kaerahelvestest putrusid. Kuid kasutust leiavad kaerahelbed ka laiemalt: müslides, hommikuhelvestes, küpsetistes. Lisaks valmistatakse nn. kaerapiima neile, kes ei saa tarbida lehmapiima.

Kaeratoodete valmistamisel ei ole eraldatud idu. Idus sisalduvate küllatumata rasvhapete tõttu säilivad need halvemini kui nisutooted. Terade aurutamine parandab säilivust.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License