Kaer
Kaer (Avena sativa), sisaldab P, K, Mg, B3,B1-vitamiini.
|
|
Kaer on kasulik lastele, sest sisaldab kasvu soodustavat hormooni. Kaeras sisalduval ränihappel on organismist vedelikke väljutav mõju. Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. Esimesed kaera kasvatamist mainivad kirjutised on pärit meie ajaarvamise algusest. Algselt kasutati kaera meditsiinilistel eemärkidel, hiljem toiduks. Kaera peeti kaua umbrohuks, eriti kreeklaste ja roomlaste ajal. Nn. "tuulekaera" kasvab ka meil umbrohuna nisu sees. Kaer oli peamiseks toiduaineks 19.saj. Šotimaal, Skandinaavias, Saksamaal ja Loode-Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel. Praegu on kõige suurem kaeratootja Venemaa. Eestis on kaerast aegade jooksul valmistatud palju erinevaid toite, näiteks: soola ja võiga maitsestatud kaerakörti, kaeratanguputru, kaeratangu-piimasuppi, kaerakile. Kaer puhastatakse, kuivatatakse ja kuumutatakse, mis annab talle omase maitse, kuid parandab ka säilitusomadusi ja lihtsustab kesta eraldamist terast. Pärast kuumutamist jahutatakse terad õhuga. Terved, vigastamata terad lähevad inimtoiduks, katkised loomasöödaks. Erinevalt nisust jääb kaera töötlemisel alles tuuma ümbritsev mineraalaineterikas kest ja idu, sest kaera ei rafineerita. |
| Kaer pilt Vikipediast |
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License