Teraviljad on enamasti kõrrelised kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks.

Mõned teraviljad nt. tatar (tatralised) ei ole kõrreliste perekonnast.

Teraviljad on olnud inimeste toiduks alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega.

Ajalooliselt on viljakasvatus olnud alati väga tähtsal kohal.

Antiikajal näitas teraviljakasvatus riigi majandustaset. Nt. Vana-Egiptust kutsuti Rooma riigi viljaaidaks. Tähtsaim leivavili oli seal nisu.

Teraviljal oli ka usurituaalides oma koht. Erinevates kultuurides on olnud põlluharimise jumallannad. Kuna viljakasvatus oli algselt enamsti naiste töö. Vanas- Kreekas tunti põlluharimise ja viljakuse jumalannat Demeter´i, Vanas-Roomas Ceres´e,Vanas-Egiptuses Isis`e, Keldi ja teistes kultuurides Maaema nime all. Suurimad pühad olid külvi- ja lõikuspühad, kus toodi viljaohvreid. Vili oli elu sümbol.

Teraviljakasvatuse areng mõjutas inimkonna arengut. Igal kontinendil on oma eelistatud teravili: riis Kaug-Idas, nisu ja oder Indiast Atlandi ookeanini, rukis ja kaer Euroopa kirdealadel, mais Ameerikas ning hirss ja sorgo Aafrikas.

Viimase saja aastaga on, arenenud tööstusriikides, teraviljade tarbimine märgatavalt vähenenud, arengumaades aga endiselt tähtsaim toit, andes kuni 90% valguvajadusest tööstusriikide 25% vastu.

Järjepideva kunstliku valiku tulemusena on kultuurteraviljad kaotanud isepaljunemise (terade pudenemine viljapeast mulda) võime. Sama valiku tulemusena, mida kutsutakse ka aretamiseks, saadakse järjest saagirikkamaid sorte. Nii ei ole vaja suurendada külvipindu.

Kuula Vikerraadiost audioloengut: Nisu ja teised teraviljad 19.12.2004 http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=38&kid=77

Viljakoristus Vanas-Egiptuses	Viljakuse jumalanna Demeter
Pilt: justfood.com	Pilt: people.tribe.net