Nisu (Triticum), sisaldab K, P, Mg ja B₃ - vitamiini.

Nisu arvatakse olevat Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili.

Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast (kokku 1/3 maailma rahvast).

Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat .

Nisu kvaliteedi üks tähtsamaid näitajaid on kleepvagu ehk teraliimi ehk gluteeni moodustavate valkude sisaldus. Mida suurem on teraliimi hulk nisujahus, seda paremad on pagaritoodete küpsetusomadused. Kleepvalgu kogus jahus sõltub omakorda teravilja sordist.

Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvinisu. Talinisu kasvatatakse parasvöötmes ja külvatakse sügisel. Suvinisu kasvatatakse külmemates piirkondades, ka meil. Suvinisu külvatakse kevadel.

Speltanisu: ürgnisu, millest aretati pehme nisu. Erineb teistest nisusortidest selle poolest, et tuum on tugevalt väliskesta küljes kinni.

Speltanisu peetakse maitseomadustelt ja toiteväärtuselt tavanisust paremaks.

Speltanisu peetakse ka valgu- ja rasvarikkamaks. Näiteks hariliku nisu valgusisalduseks loetakse 13,6%, speltanisul võib see olla kuni 17%.

Vitamiinide sisalduses ei ole nisusortide vahel suuri erinevusi. Mineraalaineid on speltanisus küll rohkem.

Peale tangainete saab nisust veel:

paisutatud nisu - kooritud terad kuumutatakse rõhu all, seejäral alandatakse rõhku, tuum paisub ja tera lõhkeb. Kasutatakse hommikuhelvestes ja kondiitritööstustes.

idandatud nisu - mida kasutatakse värskelt salatites, suppides ja võileibadel või kuivatatult ja purustult leivataignates.

Nisuiduõli - saadakse terade külmpressimise ja lahustitega ekstraheerimise meetodil. Õli rikas E-vitamiini poolest.

Nisupõld Pildid Vikipediast	Nisuterad	Idandatud nisu