Magustoidu aset täitsid ennevanasti moosid, mida keedeti peale marjade ja puuviljade ka juurviljadest, näiteks porgandist koos mee ja ingveriga ning rõikast siirupiga.

Pühadeks küpsetati präänikuid, tabalukukujulisi saiu - kalatše ja ka kulitše. Teelaual samovari kõrval olid aga alati aukohal barankad ning ka suškad, mis on barankadest väiksemad ja kõvemad.

Tänapäeval keedetakse erinevaid magusaid kisselle tärklise baasil ja armastatakse kompotte.

Pavlova kook

Kuulus Pavlova kook (või ka tort) sai nime omaaegse vene priimabaleriini Anna Pavlova järgi. Koogi päritolu üle aga vaieldakse seniajani. Üks legend räägib, et balletitäht olevat oma ringsõidul avaldanud Austraalia kokale Herbert Sachsele 1920. aastatel niivõrd sügavat muljet, et too otsustas baleriinile pühendada koogi - lumivalge ja koheva maiuse. Teine lugu aga väidab, et Pavlova autoriks on hoopis üks Uus-Meremaa kokk, kes tegi koogi Anna Pavlova auks 1926. aastal, kui baleriin tema Wellingtoni restorani külastas. Tegu on imelihtsa koogiga, mille klassikaline variant koosneb pealt krõbedaks küpsenud beseepõhjast, mida katavad vahukoor ja maasikad.