Rituaalsed road Vene köögis on kutja, pliinid, pasha ja kulitš. Neist kahte viimast pashat ja kulitšit tehakse vaid kord aastas lihavõteteks.

Kutjat (paralleelnimi koliva) süüakse nii surnute mälestuspühal kui ka erinevate pühade eelõhtul. Kutja on puder, mis keedetakse nisukruupidest (harvemini odrakruupidest, kuid tänapäeval ka riisist), millele on lisatud meevett või suhrut, rosinaid, pähkleid, piima ja isegi moosi.

Surnute mälestamispüha puder õnnistatakse kirikus ja viiakse kaasa surnuaiale, kus seda süüakse koos perega, jagatakse naabrite ja vaestega. Putru jäetakse ka ööseks lauale, et koju tulevad hinged süüa saaksid. Mälestamispüha kutjaga koos serveeritakse kastmekannus paastuaja piima s.o. kreeka või sarapuupähklitest või mandlitest valmistatud piim.

Kutjat valmistatakse traditsiooniliselt Suure Paastu esimesel reedel. See toimub suurmärter Teodorose mälestuseks. Ta ilmutas end 362. aastal Konstantinoopoli peapiiskopi Eudoxios´ele unes ja andis teada, et keiser Julianus Apostata (eluaastad 332 - 363) on salajase käsuga lasknud kogu toidutagavara ülevalada ohvriloomade verega. Peapiiskop keelas kogu nädala jooksul toidu ostmise turult ja soovitas süüa ainult kutjat.

Pühad, mille puhul on tavaks süüa kutjat:

• Kolmekuningapäeva eelõhtul - nn nälja kutja, valmistamisel kasutatakse vaid kruupe ja vett.

• Jõululaupäeval - nn lahja kutja, valmistamisel kasutatakse kruupe, meevett ja lisatakse rosinaid, pähkleid ja kuivatatud puuvilju

• Vana-aasta õhtul - nn rikkalik kutja, valmistamisel on kruupidele lisatud veel võid, piima ja koort.

Pliinid on üks iidsematest Vene köögi toitudest, mis olid olemas juba paganlikul Venemaal. Pliine eristatakse ja nimetatakse jahu või tangu järgi, millest need on valmistatud. Pliine tehakse rukki-, tatra-, nisu-, ja hirsijahust ning mannast. Aga ka erinevate jahude segust. Näiteks on väga levinud tatra-nisujahust pliinid. Seega tuleb pliinide mitmekesisus valmistusainetest. Asendamatu koostisaine on pärm, mis teeb pliinid pehmeks, kohevaks ja poorseks.

Igal kevadel nädal enne Suurt Paastu peetakse Venemaal võinädalat, mille analoogiks katoliiklikes maades on karneval ehk hüvastijätt lihaga. Võinädala lahutamatuks osaks on liulaskmise kõrval pliinide küpsetamine. Pliinid sümboliseerivad päikest, sest on ümmargused, kollased ja soojad.

Pasha söömise tava pärineb usutraditsioonidest. Õigeusklikud ei tohi nelikümmend päeva enne ülestõusmispühi alanud paastu ajal süüa liha, piima ega mune. Paast lõpeb kannatusenädala laupäeva öösel vastu pühapäeva, mil ristilt mahavõetud ja kaljukoopasse peidetud Kristus legendi järgi surnust üles tõusis ning taevasse läks. Sellest hetkest võib süüa, mida hing ihkab. Nii võid, kohupiima kui mune kogunes aga vanasti kuuga sahvritäis. Sealt ka komme süüa mune ning koorest, võist ja kohupiimast segatud rammusat pashat.

Traditsiooniline pasha tehakse võimalusel spetsiaalsesse puust vormi, mis ajalooliselt sümboliseerib issanda hauda. Tihti on vormi lõigatud rist, lilled või tähed XB, mis on lühend venekeelsest väljendist Христос Воскресе ehk "Kristus on üles tõusnud".

Valmis pasha õnnistatakse kirikus.

Kulitš on magus ja väga rammus sai rikkalike lisanditega: rosinad, sukaadid, mandlid. Pealt on ta kaunistatud glasuuriga. Ka kulitšid õnnistatakse koos pashaga kirikus. Kui kulitšitainas on valmistatud õigesti, siis säilivad nad nädalaid, ilma et kuivaks.