Venemaa ajaloolisi suppe (vana nimega larpe) jaotatakse:

• Štšiid - supid kapsaga või muu rohelisega.
• Rassolnikud
• Se(o)ljankad - teravamaitselised supid
• Uhhaad - supid kalast
• Külmad supid
• Kördid ehk jahusupid

Kapsa- ja rohelised supid - štšiid

Štšii on vene rahvustoit, mis on olnud venelaste toidulaual üle tuhande aasta. Kapsasuppi on söönud kõik rahvakihid. On loendatud ligikaudu 60 erinevat liiki štšiisid. Štšii peamiseks tunnuseks on hapusus, mis saadakse kõige sagedamini hapukapsaga - sellised on hapukapsasupid. Ent hapusust võivad anda ka hapuoblikas, hapud õunad. Värskekapsasuppidele annab hapususe hapukoor. Kui asendada kapsas hapuoblika, hariliku naadi või nõgesega, nimetatakse suppi roheliseks supiks.

Štšiide valmistamisel kehtib sesoonsust, iga kuu jaoks on oma supp:

• Jaanuar - rikas hapukapsasupp kas soolatud veiselihast või suitsusingist
• Veebruar - hapukapsasupp külmutatud tuurapeast
• Märts - paastuaja hapukapsasupp seentega
• Aprill - tühi hapukapsasupp
• Mai - roheline supp naadist ja kõrvenõgesest
• Juuni - roheline supp hapuoblikatest
• Juuli - supp kapsaistikutest
• August - hall kapsasupp (st supp valmistatakse kapsataime pealmistest rohelistest lehtedest)
• September - supp naerist
• Oktoober - supp värskest kapsast
• November - supp hapendatud naerist
• Detsember - hapukapsasupp peipsi tindist (NB! jõulupaast)

Rassolnikud

Rassolnik on soolakurgitükkidega liha- või kalasupp, mis tänapäevasel kujul leidis oma koha vene köögis alles 19.saj, kuigi tegelikult oli kombeks kurgisoolvett lisada suppidesse juba 15. sajandil. Lihana lähevad rassolnikutesse esmajoones rupskid: veise- või vasikaneerud ja kõik kodulindude rupskid (magu, maks, süda, kopsud, kael). Rupskite puudumisel asendab neid veiseliha. Ka supisse kuuluvat tangu on sobitatud kokku lihaga. Näiteks odrakruubid sobivad neerude ja veiselihaga, riis kana- ja kalkunirupskitega, odratangud pardi- ja hanerupskitega. Taimerassolnikutesse pannakse aga tatar ja riis. Nagu enamikku vene suppe, maitsestatakse ka rassolnikuid hapukoorega.

Seljankad

Seljankad (mõnel juhul on ka nimekuju soljanka) on paksud vürtsikad supid, mis ühendavad endas nii kapsasupi kui rassolnikute komponente, aga on teravama maitsega tänu sellistele koostisainetele, nagu oliivid, kapparid, tomatid, sidrunikoor ja -mahl, kali, soolatud või marineeritud seened. Kuni 19. sajandini tunti vaid kalaseljankat, kuid tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka.

Uhhaa

Uhhaad tänapäevases mõistes, st selge puljongiga kalasuppi, teatakse vaid paarsada aastat. Varemalt oli uhhaa igasugust tugeva puljongi peal valmistatud suppi väljendav sõna. Üks paastuaja retsept, mis on dateeritud 1193. aastaga, kirjeldab hoopis ploomidest ja hernestest keedetud uhhaad.

Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Neist saab parima nn valge uhhaa. Nendele lisatakse kolmandiku jagu lutsu, säga, linaskit või säinast. Punasest kalast - tuurast, beluugast, sevrjuugast, nelmast ja lõhest uhhaad nimetatakse punaseks või merevaigu uhhaaks. Eriti kui ta on veel rammus ja safraniga maitsestatud. Kala peab olema värske, mööndusega sobib ka jahutatud kala. Uhhaasse võib lisada ka vähke. Moodne komme lisada uhhaale veini või vodkat on prantsuse mõjudega ning klassikalise vene uhhaa juurde ei kuulu.

Nuudlisupp ehk lapšaa

Nuudlisupi võtsid venelased omal ajal üle tatarlastelt. Esimest korda 16. sajandil ürikuis mainitud supp hakkas Venemaal laialdaselt levima ning 19. sajandil serveeriti seda, nagu ka tatarlaste juures, pulmapidustuste esimese roana.

Borš

Borš on tähtis kultuuriline osa just Lõuna-Venemaa rahvaste juures. Kui štšii levis rohkem Põhja-Venemaal, siis borš lõunapool. Ajaloolaste poolt on kirja pandud, et esimese borši valmistasid Aasovi kindluse piiramise ajal 1695. aastal kasakad. Kasakad võtsid toiduaineid, mis ümbrusest leida oli ja keetsid need üheskoos läbi. Kasaka borš on tummine ja paks, kus lusikaski püsti seisab. Kuid värsked arheoloogilised kaevamised Krimmis on toonud välja selle, et kapsast ja peeti hakkasid Krimmis kasvatama Rooma leegionärid. Nad asusid seal I saj teisest poolest e.Kr. kuni III sajandini p.Kr. Rooma leegionäride hulgas oli palju traakialasi (traaklased olid üks arvukaim rahvus antiikajal, kes asustasid Balkani poolsaare kirdeosa kuid hiljem valgusid laiali ümbruskonda), kes olid suured juurviljasuppide austajad. Ja tollal punapeedist valmistatud supp oli väga sarnane tänapäeva boršiga.

Boršokk´iks nimetatakse peedileemepuljongit. See oli soositud paastuaja eelroog, ning oli ka keisrite Aleksander III ja Nikolai II kroonimispidustustel eelroaks. Serveeriti koos vatruškadega.

Külmad supid

Kaljasupp (тюря)

See on kõige lihtsam ja levinuim supp paastuaja toidulaual. Venemaa külades valmistatakse teda tänase päevani suvisel heinaajal. Supp koosneb kaljast, leivatükkidest, sibulast, sibulapealsetest ja veel mõningatest köögiviljadest, mis hetkel võtta oli.

Okroška

Okroška on Vene köögis laialt levinud suvine külm supp, mida valmistatakse kalja baasil ja mille peamiseks komponendiks on köögivili. Kui juurde lisada külmi liha või kalatükke vahekorras 1:1, siis vastavalt nimetatakse suppi kas liha- või kalaokroškaks. Võib teha ka lihtsalt köögiviljaokroška või seeneokroška. Ehtne okroška peab sisaldama kahte tüüpi köögivilju: neutraalse ja mageda ning vürtsise ja terava maitsega. Köögiviljade tükelduskuju on väikesed kuubikud. Kõigi okroškade kohustuslikuks komponendiks on serveerimisel keedumunad ja hapukoor.

Botvinja

Botvinja on kevadine toit, sest valmistatakse peamiselt peedilehtedest (ботва), millest ka supi nimetus. Supi põhikomponendid on:

• hapu põhi - kali või hapukapsas koos vedelikuga
• köögiviljapealsed - peedilehed jm rohelised pealsed nt hapuoblikas, spinat, kõrvenõges, naat
• vääriskala (keedetud või värskelt soolatuna, suitsukala ei sobi) - serveeritakse kõrvale

Supp serveeritakse sööjale kolmes erinevas nõus: supp, kalatükid (väga hästi sobivad juurde ka vähid) ja jäätükid. Jäätükid lisatakse supile lauas.

Vahelduseks lugu sellest, kuidas kasakad käisid turult borši jaoks soola ostmas.