Toiduainete veesisaldus
Pildid Wikimedia Commons |
Vesi on toidu oluline koostiskomponent. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Suure veesisaldusega toiduainete tarbimisel väheneb joodava vedeliku hulk. Ülevaate põhilistest toiduainete veesisaldusest annab tabel:
Toiduaine | Veesisaldus % |
Köögi- ja puuviljad |
70 - 95 |
Kala | 65 - 80 |
Liha |
40 - 75 |
Piim | 87 - 89 |
Juust | 35 - 45 |
Või | 16 - 25 |
Jahu ja jahusaadused |
12 - 14 |
Leib ja sai |
35 - 50 |
Suhkur | 0,1 |
Mõningane hulk vett tekib organismis ka ainevahetusel. Seda vett nimetatakse endogeenseks ehk metaboliitveeks. Sellise vee koguhulk sõltub toidu koostisest. Päevas sünteesitakse inimorganismis keskmiselt 300-400 ml endogeenset vett ehk umbes 15% kogu vajaminevast veest.
Joogiks ja toiduvalmistamiseks tarbitav vesi peab olema tervisele ohutu, aga ka lõhnata, värvita, kõrvalmaitseta. Teiste sõnadega, vesi peab vastama kehtestatud vee standarditele.
Vee ja selles lahustavate ainete kadu esineb nii toiduainete külm- kui ka kuumtöötlemisel, külmutatud toiduainete sulatamisel ja soolatud toiduainete leotamisel. Tangainete ja makaronide keetmisel seotakse vett, nende toiduainete mass suureneb. See on tingitud neis sisalduva tärklise kliisterdumisest, mille käigus seotakse vett.
Toidu ostmine, valmistamine ja säilitamine eeldab tarkust.Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas alates taime- ja loomakasvatajatest kuni töötlejate, müüate ja tarbijateni.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License