Vesi ümbritsevas keskkonnas

Sama "vesine" nagu maakera on ka inimene, taimed, loomad.

Siinkohal mõned näited:

*inimene (sõltuvalt east) 50-70%

*veri 92%

*aju 85%

*luu 20-30%

*puuvili 80-95%

*Juust~40%

*leib ~35%

*seened 80-90%

*puit~45%

*vetikad 90-95%

Vesi kujundab planeedi kliimat, võimaldab toota elektrienergiat, on tooraineks mitmete ainete saamisel. Vett tarbivad nii loodus, tööstus, põllumajandus kui ka olme.Näiteks kulub vett:1 purgile puuviljakonservile-40 liitrit; 1 kg paberile-100 liitrit; 1 t tsemendile-4500 liitrit; personaalarvutile- 12000 liitrit; 1 t puuvillasele riidele200000 liitrit.

Kasutatavaid veeallikaid pole aga piisavalt. Kõigest 2,5% kogu Maa veevarudest moodustab mage vesi, mis on kasutatav eluprotsessides, ning valdav enamik sellest on seotud jääliustikes, mandrijääs või asub sügaval maa all. Vett loetakse küll taastuvate maavarade hulka, kuid arvestades vee reostamist ja mageveevarude ebaühtlast jaotust, võivad üksikute regioonide veevarud ammenduda.

Vee üldhulk looduses on enam-vähem püsiv vee pideva ringluse tõttu. Vesi aurub, veeauru veeldumisel tekivad sademed. Vesi liigub veekogudes, maapinnal ja maa sees, taimedes ja loomades. Nii toimub looduses igavene vee ringkäik.

Euroopa Liidu joogivee direktiivid näevad ette lisandite piirnormid, mida ei tohi ületada. Siit võiks järeldada, et mida steriilsem vesi, seda parem. Nii see pole. Absoluutselt soolavaba ehk destilleeritud vesi on organismile mürgine. See tähendab, et niisuguse vee joomisega viiakse soolad organismist välja. See kahjustab rakkusid.

Pilt leheküljelt Wikimedia Commons 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License