Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb.

Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet, seda vähem on organismis vett.

Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone:

*on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust;

*loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms;

*osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid

Vee defitsiit organismis tekib puuduliku juurdetuleku või suurenenud eritumisel (nt. tugev higistamine), samuti haigusliku seisundi puhul. Tervise seisukohalt on vajalik organismi veebilansi tasakaal, selle rikkumine kutsub esile häired organismi toimimises.

Teadlaste seisukoha järgi peab joogivesi kindlasti sisaldama kaltsiumi ja magneesiumi. Magneesium on oluline südametegevuse, kaltsium vajalik luustikule ning lihastele.

Pilt Wikimedia Commons